Vallad üllatavad liitumissooviga
Eesti valdade-linnade liitumine, mille sünonüüm on aastaid olnud nurjumine, võib nüüd saada ka ühe hea näite.
Nimelt toimus 25. oktoobril Viljandimaa Viiratsi vallavolikogu istung, kus otsustati kinnitada Viiratsi, Paistu, Pärsti ja Saarepeedi valla ühinemisleping. Poolt oli 12, vastu 3 ja erapooletuks jäi 2 volikogu liiget.
Paistu, Pärsti ja Saarepeedi otsused saavad teatavaks novembrikuu jooksul. Kui asi õnnestub, saab uue omavalitsusüksuse nimeks Viljandi vald.
Samal päeval ehk 25. oktoobril otsustas Lääne-Virumaa Väike-Maarja volikogu teha ühinemisettepaneku Tamsalule. 19 kohalolnust oli poolt 13.
Kui plaan õnneks läheb, saab Eesti 2013. aasta sügisel uue omavalitsusüksuse, kus rohkem kui 9000 elanikku.
Kui mitmed küsimused on varemgi koostööd teinud naabrite puhul pigem lihtsasti lahendatavad, siis raskusi nähakse hariduse teemal. Praegu on kummaski paigas oma gümnaasium.
Saar linnale kosja
Näiteid mõtetest ja plaanidest on veel.
29. oktoobril avaldasid kolm valda pressiteate, milles väidetakse, et Ida-Virumaa Lüganuse ja Maidla valla ning Püssi linna ühinemise eesmärk on konkurentsivõimeline omavalitsus 10 aasta pärast. Maidla vallavanema Hardi Murula väitel pole siiski tegu otsustatud asjaga. Käitutakse nii, nagu rahvas soovib.
Ka Saare maakonna Pöide, Orissaare, Laimjala ja Muhu valla juhid kaaluvad koostööd piirkonna parema arendamise nimel, sealhulgas nelja valla ühinemist.
Pisut omapärasena tunduva ettepaneku esitas Läänemaal Vormsi vallavanem Urmas Pau Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele – saarevald tahaks maakonnalinnaga ühte heita.
Oluline osa neist plaanidest – välja arvatud neli Viljandimaa valda – on üsna hiljutised ning otseselt või kaudselt seotud regionaalminister Siim Kiisleri aktiivsusega.
Nimelt pöördus minister 10. oktoobril omavalitsusreformi algatamiseks erakondade, põhiseaduslike institutsioonide, sotsiaalpartnerite ja eri huvigruppide poole
Ka on ta ellu kutsunud avalikud arutelud teemal “Tugevate omavalitsuste Eesti – milline tee valida?”. Esimene neist toimus 24. oktoobril Haapsalus ning just see ajendas ka Urmas Pau ettepaneku.
Ministril on omavalitsusjuhtidele ja volikogude liikmetele välja käia koguni kuus ühinemismudelit, mis tähendab seda, et ühtegi võimalust ei välistata.
Küll on selge üks sõnum: praegune olukord ei saa jätkuda, sest paljudes omavalitsustes on Kiisleri sõnul alles jäänud vaid “oma“ ning valitsemist sisuliselt enam ei toimu, sest selleks puudub võimekus.
“Paari kortermaja suurused minivallad ei teeni kindlasti elanikkonna huve ega suuda piisavalt korraldada kohalikku elu,” hindab regionaalminister Kiisler. “See ei ole mingi kitsa ringi ametnike või teadlaste mõttemäng, vaid laiem ühiskondlik ootus ja surve.”
Erinevalt varasemast võib Kiisleri väidetest välja lugeda ka seda, et mida pikemalt reformi edasi lükata, seda radikaalsem see ühel hetkel olema hakkab.
“Meil ei ole enam mõtet teha eilset reformi,“ viibutab ta sõrme. “Nüüd on küsimus, kus on see tasakaalupunkt, milles kokkuleppele jõuda ja millal muudatused ellu viia.”
Valimised kui rajajoon
Kui tahe on olemas, jõuab asjad Kiisleri hinnangul tehtud ka aasta pärast toimuvateks kohalikeks valimisteks.
“Teine variant on selleks ajaks seaduse tasemel kokku leppida reformi põhimõtted, ja reaalsed muudatused toimuks siis järgnevate aastate jooksul,” lausub ta.
Ärevust nn vabatahtliku tee õnnestumise suhtes on piisavalt. Küllalt on näiteid, kuidas optimistlikumadki ühineda tahtjad on asja hiljaaegu ootamatult katki jätnud.
Nii läks Põltsamaa linna ja vallaga, kus veel eelmise aasta lõpus oldi “ühinemisele lähemal kui kunagi varem”, tänavu augustis teatati aga, et kõnelused on katki jäetud, sest “vallavolinikud pole ühinemist heaks kiitnud”.
Ei-leeris on tänavu jõuliselt olnud ka Aegviidu, öeldes rahva ja volikogu tasemel ära nii Tapa kui Anija vallale.
Ilmselt pälvib senisest hääletusest suuremat avalikkuse tähelepanu ka rahvahääletus Kose ja Kõue valdade ühinemise küsimuses, mis leiab aset 16.–18. novembrini.
Eestis on praegu 226 kohalikku omavalitsust – 33 linna ja 193 valda. Pooltes omavalitsustes elab vähem kui 1800 inimest.
Loe ka juhtkirja
