Valvakem üheskoos kallast ning randa
Mida varem ebaseaduslikest ehitistest teada saab, seda tõenäolisem on ehitustegevuse lõpetamine. Algusjärgus ehitise likvideerimise kulu ning mõju keskkonnale on väiksem.
Eestis on veekogude ääres mitmeid vööndeid: piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. Avalikult kasutatavate veekogude ääres on ette nähtud ka kallasrada, millel kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu. Kokkuleppeliselt kasutatakse veekogude puhul erinevalt mõisteid kallas ja rand. Mere ja suuremate järvede (Peipsi, Pihkva, Võrts- ja Lämmijärv) ääres on rand, kõigil teistel veekogudel aga kallas.
Pahatihti mere või järve äärde aga niisama lihtsalt ei pääse, sest kallasrada või juurdepääs sellele on suletud. Edasisõitu keelavad ja mõnel juhul suisa ähvardavad eramaa sildid takistavad liikumist. Sulgemise põhjuseks on ka paljuräägitud ebaseaduslikud ehitised.
Ehitamisele seatud piirangud
Ehituskeeluvööndi ulatus sõltub eelkõige veekogu suurusest - järve puhul pindalast ja jõe puhul valgala suurusest. Lisaks on määrav, kas tegu on linna või hajaasustusega, metsamaa või saarega.
Samas ei ole rannal või kaldal liikudes võimalik üheselt väita, kui lai on just selle paiga ehituskeeluvöönd. Seadus on jätnud võimaluse vööndit suurendada või vähendada, mõlemal juhul peab aga olema täidetud mitu eritingimust. Merele või jõele ajalooliselt väga lähedale tekkinud asustuse puhul ei ole otstarbekas tõmmata väljakujunenud ehitusjoont vägisi kusagile eemale.
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse on uute hoonete ning rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeluvööndis ei erista seadus ehitisi pindala järgi. Igasuguse uue ehitise püstitamine on keelatud, olgu see pisike saunake või grillikoda. Loomulikult on erandeid, mis tüüpi ehitised võivad ja peavadki rannal või kaldal olema. Sageli aga inimesed arvavad, justkui poleks uue ehitise püstitamiseks ehitusluba vaja, et väikest ehitist ikka võib püstitada.
Viimasel ajal on teravaks probleemiks tõusnud ranna kindlustamise juhtumid. Järve kaldale võib ehituskeeluvööndisse rajada kindlustusrajatise kooskõlas ehitusseadusega, kuid mere äärde võib ranna kindlustusrajatist rajada üksnes juhul, kui see on kavandatud kehtestatud detail- või üldplaneeringuga.
Põhjus on lihtne - rannas toimuvad mitmesugused keerulised protsessid, kus suuremate ning väiksemate tuulte ja lainete koosmõjul võivad tekkida negatiivsed nähtused, mille vältimiseks tuleks rajatis ehitada vaid väga läbimõeldult.
Vaevalt see kedagi rõõmustaks, kui naabri kindlustusrajatise tõttu hakkavad maaüksusel toimuma näiteks ärauhteprotsessid - keegi nähtamatu "sööb" maad ja vesi tuleb üha lähemale. See, mis on naabrile lihtsalt ilus vaadata, võib tema üleaedse rahakoti pihta tulevikus valusalt lüüa. Kuidas niisugust olukorda vältida?
Planeering kui ühiskondlik kokkulepe
Planeering on oma sisult ühiskondlik kokkulepe, millega tagatakse era- ja avalikud huvid. Planeeringute avalikustamine on kohustuslik, et saaks kaasata huvitatud isikuid, neid õigel ajal teavitada, et neil tekiks võimalus kaitsta oma huvisid juba planeeringu koostamise käigus.
Vastavalt riigikontrolli 2007. aasta aruandele "Ehitustegevus ranna- ja kaldaalal" puudus kehtiv üldplaneering rohkem kui 40%-l 182st küsitletud kohalikust omavalitsusest. Just planeeringudokument tagabki selle, et arvestatakse nii avalike kui ka erahuvidega ning saavutatakse nende tasakaalustatus. Seaduse järgi lasub kohalikel omavalitsustel kohustus tagada planeeringuga avalik juurdepääs kallasradadele.
Keskkonnainspektsioonil on korduvalt ette tulnud
juhtumeid, kus ehitisele on väljastatud ehitusluba, kuid puudub looduskaitseseadusest tulenevalt kohustuslik planeering, mis eelmainitule lisaks tagaks võimaliku mõju hindamise ümbritsevale keskkonnale.
Sadama, paadikuuri ja muuli ainuõige koht on küll rannas, kuid tihtilugu jäetakse märkamata, et nimetatud ehitiste püstitamiseks on vaja, et need oleksid kavandatud planeeringuga. Näiliselt õigustatult ja võib-olla vaid mõne väljastatud loa alusel ehituskeeluvööndisse püstitatud ehitis muutub ebaseaduslikuks.
Ehitusjärelevalve teostamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse ja ülesannete hulka. Kui aga toimub ehitustegevus ranna või kalda ehituskeeluvööndis, on tegemist looduskaitseseaduse nõuete rikkumisega, mille puhul on võrdsed menetlusõigused nii kohalikul omavalitsusel kui keskkonnainspektsioonil.
Trahv ei tee ehitist olematuks ega seaduslikuks. Väärteomenetlusega samal ajal või pärast seda alustatakse isiku suhtes haldusmenetlust, et leida võimalus ehitise tagantjärele seadustamiseks. Võib muidugi vaielda, et kas sellise võimaluse andmine üldse õige on, kuid meenutagem, et kõigil inimestel on seadustest tulenevalt kohustuste kõrval ka terve rida õigusi. Seega ei käi Eestis asjad päris nii, et tõmbame hoone maha ja lool lõpp.
Mis saab ebaseaduslikust ehitisest?
Juba valminud hoone lammutamine osutub tihti võimatuks ja palju kulukamaks ning näiliselt tekkivast keskkonnatasakaalust kordades kahjulikumaks.
Kogu menetlusprotsess võib aastaid venida, kuna viiakse läbi keskkonnamõju hindamist. Lõplik otsus peab olema kaalutletud ja proportsionaalne.
Keskkonnainspektsioonis on menetluses seoses ebaseaduslike ehitistega hulk haldusasju. Tihti leitakse tee seadustamiseks, seega on ehitise likvideerimine siiski viimane variant, mis eeldab väga kindlat ei-sõna kohalikult omavalitsuselt ja kaitseala puhul rannal või kaldal selle valitsejalt.
Niisiis, kui ehitis on juba püstitatud, on tunduvalt keerulisem ja kulukam midagi ette võtta. Siiski on näiteid, kus isikule koostatud ettekirjutuse põhjal või väärteomenetluse käigus on ehituskeeluvööndist vabatahtlikult likvideeritud mitmeid ehitisi. Üldiselt on need olnud väikeehitised, mida saab ümber paigutada või ehituskeeluvööndist välja lohistada.
Hoopis tõhusam on ebaseaduslikku ehitustegevust takistada selle algusjärgus, kui keskkonda mõjutavad tegevused on veel sooritamata. Seega tuleb loota kõigi inimeste valvsatele silmadele. Märgates võimaliku ebaseadusliku ehitustegevuse algust, tuleks sellest teavitada kohalikku omavalitsust või keskkonnainspektsiooni.
Mitme kohaliku omavalitsuse kodulehelt saab kätte üldplaneeringud koos joonistega, et anda toimuvale esmahinnang. Maa-ameti kodulehel on planeeringu kaardirakendus, kust saab mõnede valdade puhul vägagi lihtsalt välja selgitada olemasolevad ehituskeeluvööndite piirid.
Eestis on, võrreldes paljude teiste riikidega, olukord hea, veel on kõigile avatud randu ja kallasradasid, ehitistest puutumata järvi ja jõgesid. Üheskoos suudame hoida oma rannad ja kaldad vabad.
Kris Heinsoo, keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni vaneminspektor