Seal oli juttu sellest, et Euroopas unikaalne II maailmasõja eelse, puruks pommitatud Vana-Narva makett oma 490 hoonega võib sobiva eksponeerimispaiga puudumisel lattu kaduda. Ainukese valguskiirena paistab täna Aleksandri kiriku ettepanek taies pühakotta tuua.

Anvelt rääkis kiriku nimel seetõttu, et pärast seda kui Eesti riik ja EELK ostsid 22. juunil 2016 Narva Aleksandri Suurkiriku pankrotipesast 375 000 euro eest välja, läks see siseministeeriumi omandisse. Siit ka põhjus, miks minister Anvelt riigi esindajana avaldas arvamust senini Narva raekojas eksponeeritud Vana-Narva maketi tuleviku kohta. Narva linn pole ligi kaheksa aasta jooksul suutnud sellele korralikku eksponeerimispaika leida.

„Me jätkame Katri Raikiga arutelusid, kuidas kirikus eksponeerimist kõige paremini õnnestuks korraldada,“ selgitas Anvelt Maalehe päringule vastates ning rõhutas koostööd Narva linnavolikogu liikme, TÜ Narva kolledži pikaaegse direktori Katri Raikiga.

Praegu Narvas töötava president Kersti Kaljulaidi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe teatas aga, et maketiga on riigipea tuttav.

Linnamäe lisas: „Viimati vaatas president selle üle talvel, kui toimus Narva kultuuripealinnaks kandideerimise avaüritus. See, milline saab olema maketi tulevik, on eeskätt muidugi küsimus linnajuhtidele ja kohalikule kogukonnale, aga riigipea on ka varem korduvalt väljendanud mõtet, et ajaloolise Narva hoidmine, eksponeerimine ja markeerimine nii inimeste südametes ja mälestustes kui näiteks linnaruumis on oluline. Ka oma 20. veebruari kõnes Narva vabaõhuaktusel viitas riigipea selle maketi olulisusele.”