Vanal moel kütjaid ootab häving
Kaugkütte uued hinnad tunduvad esmapilgul kiretud. Väike-Maarjas oli soojusenergia piirhind 747 kr/MWh, sellest sügisest aga 1062. Kostivere piirkonnas oli piirhind 801 kr/MWh, nüüd on 1128. Viiratsis maksis MWh seni 781 kr, nüüd 1182. Lisaks muidugi uus nuhtlus, käibemaks.
Mida need arvud rahakotile tähendavad, selgub alles siis, kui katlamajade korstnad tõsisemalt suitsema hakkavad. Väidetavalt kulub Eesti majapidamistel eeloleval talvel küttekuludele ligi 3,5 miljardit krooni rohkem kui kahe aasta eest. Aga juba praegu on kindel, et endistviisi edasi minna ei saa. Käib paaniline lahenduste otsimine. Õiget otsust teha on aga raske, sest võimalusi on palju.
1. võimalus: kurta kütja üle
Harjumaal Kernu valla Haiba küla kortermajade vahel kõnnib Tiina Schmidt. "Kas teie korteriühistutes on mõni võimukas esimees, kes võiks kütte hinna suhtes kõvema sõna öelda?" - "Ei," vastas Schmidt. "Meil karjujaid ei hinnata."
Ometi levisid ja levivad Haibas jõuliselt meeleolud, mis hinnatõusu (uus hind on varasemast viiendiku kõrgem ehk 816 kr/MWh) ning soojatootja esindaja suhtlemisstiiliga leppida ei taha. Tõsi, kütmine käib ja sooja antakse kõigile, mitu ühistut aga pole veel tootjaga lepingut sõlminud.
Kui isiklikud vastuolud õnnestubki ehk kõrvale jätta, jääb alles vajadus sooja tootmisega midagi ette võtta. Katlamaja on vana, ainuüksi sellest, kui turbaküttele üle mindi, on möödas 15 aastat. Valikuid, mida Kernu vallale kuuluva katlamajaga edasi teha, on kolm: maha müüa, ühistutele üle anda või laenu abil renoveerida. Samuti tuleks midagi ette võtta kortermajade soojapidavusega ning küttesüsteemidega. Aga mida?
2. võimalus: lubada igaühel kütta, nagu tahab
Muutuste vajadust tõdedes tegi Lääne-Harju Kinnisvarahalduse OÜ haldur Eve Pärna Kernu vallavanemale ettepaneku kutsuda Haibas kokku koosolek, et tutvustada uusi küttesüsteeme ja pakkuda tuge õigete valikute tegemisel. Paraku oli huvi nn õigete valikute vastu kesine: kogunes vaid kaheksa inimest.
"Olen pettunud, sest valla käest on ühistute esimehed valmis aru pärima ja nõudmisi esitama, kuid et ennast ise aidata, ei ole meie inimesed veel valmis," rääkis Pärna. "Küll makstakse kütte eest üüratuid summasid."
Et ühistegevus pole tõesti eestlaste tugevaim külg, tõestab ka samas vallas asuva Ruila maja näide, mille küttesüsteeme korraldatakse ümber lakkamatult. Suurelt puidukatlalt mindi aastaid tagasi üle väikesele, sellelt omakorda õlikatlale. Nüüd, mil ka õlikatlale üleminek ei õnnestunud nii nagu vaja, otsib igaüks oma isiklikku lahendust, näiteks õhksoojuspumba näol. "Demokraatia on ikka üks väga keeruline asi," tõdeb aastaid Kernu valda juhtinud Enn Karu.
3. võimalus: ajada ilma kaugkütteta läbi
Samal ajal kui mitmed vallavalitsused peavad, hambad risti, kinnitama soojusenergia uue piirhinna, on Eestis hulk omavalitsusi, kus kaugkütet polegi. Nii piirdub Hiiumaa Kõrgessaare valla soojamure lahendamine juba aastaid sellega, et üksikuid pensionäre toetatakse 50 m³ küttepuudega.
Hinnahirmu ei tunta ka Viljandimaal Saarepeedi vallas. "Oleme väike omavalitsus ja valla elamud on ahjude ning pliitidega," lausus vallavanem Ando Eensalu. "Paljudel on oma mets, küte varutakse sealt. Seda saavad osta ka need, kellel metsa ei ole."
Tartumaal Laeva vallas pole samuti kaugkütet, igal majal on eraldi katel, mida köetakse puiduga. Korteriühistud saavad oma soojamurega ise hakkama ka Võrumaal Meremäel. Kaugküttevabad on Aegviidu vald Harjumaal ning Halinga Pärnumaal, Põlvamaal Värskas mindi aastaid tagasi üle lokaalgaasikatlamajadele. Saaremaal Kihelkonna vallas on kaugküttel ainult kool, kusjuures katlamaja asub vaid 60 meetri kaugusel.
4. võimalus: enne mõelda, siis teha
Raplamaal Juuru vallas on kaks tiheasustusega ala: Juuru alevik 600 ja Järlepa küla 300 elanikuga. Juurus kaugküte lõpetati, Järlepas aga säilitati. "Tookord otsuseid teinud inimesed olid ebakompetentsed," hindab praegune vallavanem Margus Jaanson.
Nüüd käib Järlepa keskküttekatlamaja kaasajastamine ja täisautomaatse hakkpuidukatla paigaldamine. "Ettevõtmise õnnestumise eeldus on uute tarbijate liitumine, tulemus aga keskkonnasääst ning kaugkütte perspektiivikus tulevikus," väidab Jaanson. Tänane hind on küll kõrge, 1262 kr/MWh, kuid praeguse investeeringuga saavutatakse nii kokkuhoid kui stabiilsus.
Kaugkütte plussides on veendunud ka Räpina vallavanem Teet Helm. Nii käibki vallas katlamajadega usin askeldamine: mõeldakse, arvutatakse, kaalutakse eri kütteliike. Seni on parimaks hinnatud hakkpuidul töötavad automaatkatlamajad - puitu on Räpina kandis küll, gaasikraane võib Venemaa aga külma talve korral pisut koomale keerata.
"Kui ainult väheväärtusliku puidu müük oleks tootjale lihtsam ja odavam," sõnas Helm. "Oma puiduga küttes ei läheks ju raha ka vallast välja."
5. võimalus: teha s...st sooja
Järvamaal Ambla vallas kasutatakse kaugkütet Aravetel, kus toru otsas 8 korterelamut, 5 eramut, 2 kauplust ja 3 valla asutust. Nad on sunnitud leppima 21% hinnatõusuga ning maksma koos käibemaksuga MWh eest 1092 krooni.
Praegu köetakse põlevkiviõliga, küll on juba pikemat aega arutatud alternatiivide üle. Parimaks valikuks on biogaas, mille tootmist võimaldab aleviku külje all olev veisefarm. Praeguseks on väljastatud projekteerimise tingimused, biogaasi kasutuselevõttu võib loota juba järgmisest kütteperioodist.
Pärnumaal Tori vallas köetakse kaugküttega Tori, Jõesuu ja Selja asulaid. Hind on juba tänavu tõusnud 13%, olles 601 kr/MWh. Samas tõuseb see tõenäoselt veel, et saaks ka renoveerimistöid teha. Üksikud kaugküttest eemal olevad asutused, nagu Viira kool, vallamaja ja Tori kirik, on viidud üle maasoojusküttele.
Viira kooli puhul saab 1 kWh elektri abil toota 2,7 kWh sooja, seega on kilovatt-tunni hind 1,3 kr. Seadme paigaldus koos ehitustöödega läks maksma 1,1 mln krooni, juba esimesel aastal võideti rahaliselt tagasi rohkem kui 400 000 kr. Majandusministeerium toetas projekti poole miljoni krooniga.
Paljus jäävadki taolised ümberkorraldused tahtmise kõrval ka raha taha. Väikeasulates ei ole pangad väga meeleldi valmis laenu andma. "Samas, kui arvestada investeeringud 20aastaseks laenuks, on laenumakse väiksem kui küttekulude kokkuhoid," tõdes Küttemaailma OÜ tegevjuht Frank Õim.
6. võimalus: minna kohtusse
Puhja vallas on kaugkütte teema tänavu sügisel väga tuline. Sooja tootja, Sangla Turvas AS, soovis hinda, tõenäoliselt praegu Eesti madalaimat (418 kr/MWH koos km-ga), tõsta koguni 220%. Vallavalitsus lükkas selle tagasi, Sangla Turvas vaidlustas asja halduskohtus.
Puhja alevikus kasutab kaugkütet ca 900 inimest, lisaks gümnaasium, lasteaed, seltsimaja, tervisekeskus, seetõttu on ärev olukord mõistetav. Kütte teemal on toimunud korteriühistute esimeeste nõupidamised, vallavalitsuse istungid, korduvalt on kohtutud tehase juhtkonnaga, kuid seni pole kokkuleppele jõutud. Talv aga läheneb.
