Hinna langetamise kolm võimalust FRANK ÕIM, Küttemaailma OÜ tegevjuht

1990. aastatel kaotati mitmel pool Eestis kaugküttepiirkonnad, kuna elekter- ja gaasküte osutusid teatud hetkel odavamaks. Kõige drastilisem oli olukord Kohtla-Järvel: üks korter oli kaugküttes, teine küttis gaasiboileriga, kolmas elektriradiaatoriga, neljanda elutoa aknast paistis buržuika korsten.

Tegelikult ei võitnud keegi, kuid maja tehnosüsteemid rikuti pöördumatult. Pealegi muutus elekterküte kallimaks kui kaugküte.

Tänavu on uuesti tekkinud olukord, kus elektrienergia hüppeline hinnatõus ei ole veel tõeks saanud, kuid kaugküte on juba kallinenud. See paneb kohalikud kaugküttesüsteemid löögi alla.

Kui aga kaugküttepiirkonnad hävivad, kaob võimalus arendada Eestis elektri ja soojuse koostootmist, mis tagab kõige kõrgema kasuteguriga energeetika pärast põlevkivienergeetika hääbumist. Seega ei ole mõttekas kaugküttevõrke lõhkuda, vaid keskenduda sellele, kuidas käituda, et hind oleks minimaalne ning kuidas vähendada soojuse tarbimist asulas.

Kaugküttesoojuse hind sõltub peamiselt kütuse hinnast. Hinnanguliselt on väikeasulates enam kasutatavate kütuste hinnad kroonides kilovatt-tunni kohta järgmised: elekter 1,0; gaas 0,73; õli 1,27; pelletid (graanulid) 0,64; puiduhake 0,66.

Soojuse hinna langetamiseks on kolm võimalust:

• Muuta kütust, asendades õli näiteks puidugraanulitega.

• Kombineerida katelagregaat soojuspumbaga nii, et osa kaugküttesoojusest annab pump.

• Ehitada katlamaja ümber elektri ja soojuse koostootmisele.

Tegu on suure investeeringuga ning see nõuab riigi ja kohaliku omavalitsuse sekkumist, energiasäästu investeeringute tagamist.

Vahe vana ja uue vahel on aga suur – õliküttel katlamaja ümberehitamisel pelletile ja/või kombineerimisel soojuspumpadega on võimalik soojuse hinda langetada poole võrra või isegi rohkem.