Vapsik ajab hirmu peale

 (19)
Vapsik ajab hirmu peale
Vapsikud näevad hirmuäratavad välja, kuid inimesele nad tavaliselt liiga ei tee. On hoopis kasulikud – püüavad sääski ja kärbseid.Foto: Ingmar Muusikus

Raplamaal Kärus elav Vello Talmet kardab sumisevaid putukaid mitte enda, vaid oma kaheaastase lapselapse pärast.

“Vapsik näeb välja üsna hirmuäratav ja teeb jämedat suminat, kuid see ei tähenda, et ta iseäranis tige oleks. Tegelikult on ta leebem kui nii mõnigi väiksem herilane,” on kirjas hiljuti ilmunud lasteraamatus “Putukad õhus, maas ja vees”.

Jah, vapsikud nõelavad tõesti haruharva ning nende piste tervele inimese erilist ohtu ei kujuta, aga Vello Talmet on oma maja pööningule ja räästa alla pesi ehitavate putukate tõttu hirmul.

“Meil on kaheaastane lapselaps. Möödunud suvel korjas ta üles köögipõrandal ukerdanud herilase, pistis suhu ja sai keele sisse nõelata. Oh, milline jama sellest tuli! Kiirabi õnneks lahendas olukorra,” ohkab vanaisa Talmet.

Ta ei julge mõeldagi, et lapselaps võiks kogemata ka vapsiku maitset proovida.

Lapsepõlvest on eakal mehel meeles juhtum, kui nad poistega metsas kolades vapsikupesa leidsid, need sealt vihast sumiseva tumeda parvena välja lendasid ja sälu surnuks
nõelasid.

Ukse kinnimüürimine ei aita

Talmeti 100aastasesse talumajja kolisid vapsikud kolm aastat tagasi, enne seda polnud neist märkigi.

Eriti palju oli neid ülisuuri, enam kui paari sentimeetri pikkusi herilasi maja ümber tiirlemas möödunud ja ülemöödunud aastal, aga õiget suvesooja pole tänavu veel olnud.

Seotud lood:

Ohu vältimiseks on Talmet kõik leitud pesaalged ära lõhkunud. Kas saaks aga midagi tõhusamat või hoopis ennetuslikku ette võtta?

Muu hulgas ka putukate tõrjega tegeleva OÜ Astrades dispetšer Anna Jakovleva ütleb, et kodustest vahenditest pole vapsikute peletamisel mingit kasu. Pesa surkimine ajab vapsikud lihtsalt vihaseks ja – muidu rahumeelseid – isegi ründama.

“Inimesed on uskumatult leidlikud, topivad pesa sissepääsu kaltsuga kinni või lasevad sinna ehitusvahtu või üritavad sumisejaid suhkruveega eemale meelitada,” kõneleb Jakovleva. “Aga putukad on veelgi leidlikumad – teevad lihtsalt uue ukse. Suhkruveest nad ka nii palju huvitatud pole, et ära koliksid.”

Kui sumisejad elamist segama hakkavad, tuleb kohale kutsuda erivarustusega spetsialist, kes nad kahjutuks teeb.

Asjatundja otsustab ka, millist töötlust on vaja teha, sest tihti asuvad vapsikute pesad raskesti ligipääsetavates kohtades, ka seina või katuse sees.

Odav see lõbu pole – herilaste tõrjumise hind Astradeses algab 50 eurost.

Šoki korral tegutse kiiresti

Suurt vajadust tõrjumiseks siiski pole: enamik inimesi ei ole putukapistele allergilised. Tavaliselt tekib torke kohale vaid punetav ja valulik turse, mis möödub mõne tunni või päevaga.

Üksikutele ülitundlikele võib mesilase või herilase nõelamine osutuda eluohtlikuks. Üle kogu keha levivale nõgeslööbele ja sügelusele lisanduvad neil halb enesetunne, kurgu ja keele paistetus, hingamisraskus, iiveldus, kõhuvalu, oksendamine. Järgneda võivad ka vererõhu langus ja allergiline šokk.

Mida kiiremini reaktsioon tekib, seda tõsisem see tavaliselt on. Ohtlikum on seis ka siis, kui pisteid on mitu või on need näo piirkonnas.

“Ka ainult üks herilasepiste võib ülitundlikul inimesel põhjustada surma, kui abi ei ole kohene,” paneb allergoloog Maire Vasar südamele.

Tegelikult esimese nõelamise järel eluohtlikku allergilist reaktsiooni veel ei teki. Küll aga tekivad putukamürgi vastased antikehad, mis järgmise nõelamise korral reageerivad mürgis oleva allergeeniga. See vallandabki raske šokireaktsiooni.

Ainuke allergilise šoki ravim, mis võib päästa, on adrenaliinisüst. Ükski inimene ei tea aga enne nõelata saamist, kas ta on kiletiivaliste mürgile allergiline või mitte.

Ka mitme teise putuka – sääskede, kihulaste, parmude, põdrakärbeste – hammustustest võivad ülitundlikel inimestel tekkida tavapärasest suuremad tugeva punetuse ja tursega paiksed nahareaktsioonid.



ESMAABI

Kui putukas hammustab või nõelab

- Puhasta torke piirkond.

- Aseta jahutav mähis või jääkuubikud torke/hammustuse kohale.

- Ära kratsi, tekib nakkusoht. Sügelust ja turset aitavad leevendada teepuuõli, mentoolpiiritus, mentoolsalv jm eeterlike õlidega valmistatud käsimüügiravimid.

- Mesilase/herilase nõelamise korral võib kasutada paikset hormoonsalvi.

- Allergilise reaktsiooni ja sügeluse leevendamiseks võtta antihistamiinikume.

- Valu leevendamiseks on soovitatav võtta valuvaigistit.

Loe veel

- Laialdase paikse reaktsiooni korral võib kasutada ka kortikosteroiditablette.

- Kui on esinenud laialdane paikne reaktsioon või sellele lisandunud üldised sümptomid (vt kõrvalolev artikkel), peaks minema allergoloogi vastuvõtule, et määrata vereseerumist mesilase
ja herilase mürgis olevaid allergeenivastaseid. Kui on risk anafülaktiliseks reaktsiooniks, kirjutab arst välja adrenaliini automaatsüstla.

Allikas: allergoloog Maire Vasar



OLE RAHULIK

Kuidas käituda putukaga?

- Ole mesilaste ja herilaste läheduses rahulik, väldi kiireid liigutusi ja kätega vehkimist.

- Ära käi murul paljajalu.

- Väldi magusate kookide, küpsiste, puuviljade ja marjade söömist õues.

- Väldi lõhnavat kosmeetikat.

- Kasuta avatud akendel putukavõrke.

- Väldi säravat värvi ja lillemustrilisi riideid, eriti punase ja musta kombinatsiooni.

Allikas: Maaleht



EI OLE SUGULASED

Foto: Ingmar Muusikus


Vapsik

- Euroopa suurim herilaseliik.

- Rahvasuus hüütakse sageli ka vaablaseks.

- Arengulise mälestusena sipelgast omab nn herilasetaljet.

- Pesa võib leida puuõõnsusest, kuid sageli ka maja katusealusest.

- Täiskasvanud toituvad nektarist ja taimemahladest.

- Püüavad putukaid, et nendega oma vastseid toita. Üks vapsik
on tunni aja jooksul suuteline kinni püüdma viis kärbest.

- Soomes ja Rootsis kaitse all, paljudes riikides kantud punasesse raamatusse.

Elmo Riig, Sakala/SCANPIX Foto: Ingmar Muusikus


Vaablane

- Taimtoiduline.

- Inimesele täiesti ohutu.

- Rindmik on tagakehaga laialt ja jäigalt ühendatud.

- Emastel on hästiarenenud muneti.

- Vastsed arenevad taimekudede, puidu või teiste putukate vastsete sees.

Allikas: internet



KURIOOSUM

Vapsik ja Vapsikas

Hoolimata sellest, et juba paar vapsikuhammustust hobusele surmavalt mõjuvat, on üks tänini maailmas kuulsamaid eesti tõugu hobuseid just Vapsikas.

1867. aastal rahvusvahelisel näitusel Pariisis vedas helekõrb eesti tõugu täkk koormat kaaluga 6160 kg ehk üle 15 korra oma kehakaalust enam (hobune oli 141 cm kõrge ja 401 kg raske), võites kindlalt esikoha.

Venelased, kes sama hobust ka Moskvas raskeid koormaid
vedamas nägid, ütlesid: “Eto ne lošad, eto tšudo!” (“See pole
hobune, vaid ime.”)

Allikas: Eesti Hobuse Kaitse Ühing

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare