Varguste arv kasvas, roolijoodikute hulk kahanes
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Jako Salla sõnul on võrreldes möödunud aastaga kuritegude koguarv protsendi võrra tõusnud, kuid 2006. aastaga võrreldes kaks protsenti langenud. „Enamlevinud kuritegude nimekirja tipus püsivad endiselt vargus, kehaline väärkohtlemine, korduv joobes juhtimine ning kelmused."
Kõige suuremaid edusamme on tehtud võitluses roolijoodikutega. „Tänavu on kõige enam kahanemismärke näidanud mõned sellised kuriteoliigid, mille kasvutrend möödunud aastal kõige tugevam oli, näiteks joobes sõiduki juhtimine," ütles Salla.
Lisaks on Salla sõnul kahanenud ka tapmiste ja mõrvade arv. „Möödunud aastal oli tapmiste ja mõrvade koguarv kuue kuriteo võrra väiksem kui eelmisel aastal ning see on taasiseseisvusaja madalaim näitaja." Nende kuritegude tagajärjel hukkus 2008. aastal 86 inimest.
Kõige enam on aga tõusnud varguste arv ja seda eelkõige pisivarguste arvelt. Salla sõnul on muudatus tingitud eelkõige sellest, et 2008. aasta suvel kriminaliseeriti süstemaatiline vargus ning poole aastaga registreeriti neid kuritegusid üle tuhande.
„Esialgne analüüs näitab, et ligi 90% süstemaatilistest vargustest pannakse toime kaubandusettevõtetes. Korduvate varaste eelistatuimaks tootegrupiks on alkohol, peamiselt viin, mis näitab, et neid kuritegusid ei panda täna toime olmevajaduste rahuldamiseks," lisas Salla.
„Kuigi palju on räägitud majanduslanguse mõjust kuritegevusele, ei saa välja tuua numbreid, mis seda seost kinnitaks. Näiteks ei ole varavastaste kuritegude arv kuude lõikes jaanuarist detsembrini nähtaval määral kasvanud," lisas Salla.
Tema sõnul tuleb silmas pidada seda, et kuritegusid panevad toime siiski vaid väga väike osa inimestest. „Ei ole mõtet karta seda, et töötuse kasvades hakkaksid kuritegusid sooritama inimesed, kes tavaolukorras seda kunagi ei teeks. Küll aga on tõenäoline, et majandusliku olukorra halvenemine suurendab riski, et need, kes on varasemalt kuritegusid korda saatnud, teevad seda uuesti."
Salla kinnitas, et kuritegevuse trendid ei muutunud Eestis märgatavalt ka 1999. aasta majandusraskuste ajal. „Soome teadlased on aga hoopis leidnud, et 1990ndate aastate alguse lama mitte ei kasvatanud sealset kuritegude arvu, vaid hoopis pidurdas seda."
Salla hinnangul on üks olulisemaid statistikast paistvaid märke see, et aastaga kasvas kuritegude lahendamise määr viie protsendipunkti võrra, mis näitab, et uurimisasutused ja prokuratuur suudavad lahendada registreeritud kuritegudest veidi üle poole. „Kõige suuremaid edusamme on selles osas tehtud Lõuna piirkonnas."
Kuritegude geograafilises jaotuses paistsid 2008. aastal silma piirilinnad Narva ja Valga, kus registreeritud kuritegude arv kasvas kõige enam. Salla sõnul kasvatavad Narva kuritegevusnäitajaid juhtumid, kus Venemaalt tuuakse sisse lubatust suuremas koguses ravimeid ning sigarette.
Valga kõrget kuritegevusmäära selgitas Salla sellega, et piirilinna läbib palju võõraid inimesi. „Tegu on sisuliselt kaksiklinnaga, mis tähendab, et seal viibivate inimeste hulk on pidevalt kõrgem kui püsielanike arv ja see mõjutab statistikast saadavat pilti. Teiselt poolt viisid Valga kuritegude arvu üles kiirlaenu taotlemisega seotud pettused, mis moodustasid enamiku Valgas registreeritud kelmustest."
