Ootamatult välja ilmunud heategijate poole saadeti teele nimekiri vajalikest ehitusmaterjalidest. Ning ei kulunudki kaua, kui kohalikust ehitustarvete kauplusest Bauhof helistati: "Tulge oma tellimusele järele!"

"Me olime nii kiire tegutsemise üle ikka parajalt hämmingus," meenutab Priks.

Ehitustöid hakkas tegema noormees, kes varjupaigas talle määratud ühiskondliku töö tunde tegi. Kui tunnid tehtud said, jätkas ta tööd vabatahtlikuna, olles projekti ehitusliku osa eestvedajaks.

Aitasid ka kohalikud firmad: kes laenutas tasuta tööriistu, kes andis aknad-uksed ja kes sisustuse. Varjupaiga töötajate sugulased-tuttavadki käisid abiks.

"Ehitusfirma oleks sellest vanast viltuste tellisseintega ruumist ilmselt kolme päevaga uue ja korraliku teinud, meil kulus kuus kuud. Aga möödunud nädalal sai ta valmis. Tänu heade inimeste abile," on Triinu Priks kõikidele abikäe ulatanud inimestele-firmadele tänulik.

Seda, kui palju ehitatud töötuba rahaliselt maksab, pole Triinu Priks julgenud isegi arvutada. Sest sellist raha varjupaigal kasutada poleks olnud, ei ole ka praegu ega tulevikus mitte.

Viljandi varjupaigas elab umbes 100 kassi ja 20 koera, iga päev on liikumist - keegi tuleb, keegi läheb.

"Meil on hea meel, et tasapisi suureneb nende loomade arv, kes varjupaigast oma kodudesse tagasi jõuavad. See on meie ja ka nende endi jaoks väga suur asi," rääkis Priks. 

Hea lugeja, kui sa tunned, et tahad ja saad loomade varjupaiku aidata, olgu siis raha või vabatahtliku tööga, anna endast neile teada: www.varjupaik.ee.