“Ega sellest eriti ei räägita, ent minagi olen üle kogu Eesti kuulnud, et väiksema tiinusega lehmad lähevad tapamajja,” kinnitab ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko. “Kui lehmapidaja on sunnitud piimatootmise lõpetama, aga peab loomi hoidma veel 6–7 kuud, siis ta ongi raske valiku ees. Parimaid loomi suudetakse elu peale müüa, teised pannakse auto peale.”

Lääne-Nigula loomaarst Mai Rahuorg, kes on vormistanud elusloomade müüki Poola, ütleb, et on autojuhtide kaudu kuulnud tiinete lehmade tapamajja saatmisest.

Kas Eesti lehmad lähevad Poola elusloomadeks või tapamajja, on raske kontrollida: kui Eestis on jõudluskontrolli all ligi sada protsenti piimalehmadest, siis Poolas suur osa ei ole ning nende lehmade edasise saatuse kohta tagasiside puudub.

Milliseid ettevõtteid tiinete loomade tapamajja saatmises kahtlustada võib, sellest loe värskest Maalehest.