Sel puhul selgitab TLÜ Eesti demograafia instituudi direktor ja Eesti 50+ elanikkonna eluoluküsitluse teaduskoordinaator Luule Sakkeus Maalehele, milline on vanurite olukord Eestis:

Eesti puhul ongi teiste riikide omast erinev see, et kui meie inimene on tööl, siis on ta kõiges aktiivne. Kui koju jääb, siis tegeleb asjadega, mis nõuavad vaid tema enda kohalolu – loeb, lahendab ristsõnu, vaatab telerit. Tegevused, kus osaleb rohkem inimesi, on väga vähe arenenud. 

Kogukonnad ka ei paku neid võimalusi ning inimesi ei osata kuhugi suunata. Ometi meil ju tegutsevad maakondades ringid, toimub üritusi. Tegime ise sellised nimekirjad, kus on näha, mida teha saaks või kuhu minna, ja jagame seda infot.

Järgmises küsitluslaines saame teada, kas sellest oli kasu. Praegu on niisugune olukord, et isegi kui midagi toimub, ei jõua teave sellest sihtgrupini, aktiivselt inimesi ei kaasata ja nad on oma tegevustes üksi.

Teistes Euroopa maades on tavaliselt nii, et pärast töö lõpetamist asutakse aktiivselt tegelema huvialadega, käiakse ringides, liigutakse. Meie elasime riigis, kus töö kõige olulisem − nüüd tuleb see ümber hinnata, et inimesed harjuksid ka vanas eas olema aktiivsed.

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!