Kuni riik jätkab senist alkoholipoliitikat, jäävad tema hinnangul ka illegaalne alkohol ja sellega seotud ohud ukse taha luurama.

Sellist metanoolimürgistuse lainet, nagu 9. septembril 2001 Pärnumaal maad võttis, pole meil enne ega pärast nähtud. Kas praegu oleks võimalik patsientidele samas olukorras anda paremat ravi?

Teatud mööndustega kindlasti. Siiski oleks ka praegu teatud kitsaskohad nagu vastumürgi nappus ja see, et suur hulk inimesi vajaks verepuhastust. Arvan, et tegime siis kõik, mida suutsime.

Tegite aastal 2007 järeluuringu ja tõdesite, et paljud jätkasid samu eluviise.

Selgus tõesti, et paljud 2001. aastal pääsenud inimesed olid taas asunud endisele teele, jätkates alkoholitarvitamist.

Need, kes tulid metanooli joomise järgselt varases staadiumis haiglasse, nende enesetundel polnud palju viga midagi, nad olid isegi pahased, et mis te sekkute. Halb enesetunne tekkis mürgistuse hilises faasis.

Küsides, kas nad süüdistavad oma salaviinamüüjat, siis paljud ütlesid, et ei, nad usaldavad endiselt oma müüjat, et see üks juhtum oli lihtsalt halb õnn.

Tõenäoliselt paljud seetõttu suridki, et tundsid end hästi, läksid magama ja hommikul leiti juba surnuna.

Miks üldse mürgist metanooli juuakse, sellest loe pikemalt värskest Maalehest.