Kui leibkonna- või eluruumiankeet on kinnitatud, kuid avastate selles vea(d), siis saab teine leibkonnaliige täita uue ankeetidekomplekti, muud võimalust lõpetatud ankeete parandada ei ole. Uue ankeedikomplekti tegemist peaks kaaluma eelkõige siis, kui püsielukoha aadress või leibkonnaliikmete nimekiri on vale. Kui ankeet on lõpetatud, siis Te enam selles antud vastuseid muuta ei saa.

Kui viga on tehtud teise isiku isikuankeedis, siis on sellel isikul endal võimalik loenduse e-keskkonda logida ja oma ankeedis andmed ise parandada.

Kui viga tehti püsielukoha märkimisel või jäi mõni leibkonnaliige loendamata, siis palun andke sellest teada Statistikaameti klienditoele klienditugi@stat.ee või helistage 625 9100.

Mina ei saanud aru sellest küsimusest, mis käis lähisugulase kohta, kes pole pereliige ning elab kaugemal. Kui hakkasin oma välismaal elavat õde sisestama, siis hiljem oli ta ikka minu pere liige. Seega tekkis segadus ning ei teagi, mida temaga peale hakata, sest pereliige ta pole, aga eestlane on ning kirja võiks ikka minna.

Lõpetatud ankeedi ülevaates kuvatakse selles tabelis kõik märgitud isikud (leibkonnaliikmed, ajutised elanikud ja välismaale lahkunud isikud). Teie õde on küll ikka teie pereliige, kuid ta ei ole leibkonnaliige, nii et ei ole midagi valesti juhtunud. Palun täitke tema kohta ka lühiankeet. Kui Te märkisite oma õe välismaale lahkunud sugulaseks, siis kuvati tema nimi küll samas nimekirjas koos Teie leibkonna liikmetega, kuid statistika tootmises Teie välismaale lahkunud õde Teie leibkonnaliikmeks ei arvata.

Kas tõesti ning missuguseid repressiivvahendeid minu riik mu vastu kasutada kavatseb, kui ma rahvaloendaja endale tuppa lasen, elementaarsed isikuandmed avaldan, kuid osadele "statistilistele" küsimustele keeldun vastamast?

Statistikaamet ei kavatse kellegi vastu repressiivahendeid kasutada, see ei ole meie eesmärk. Küll aga seadus lubab vastamisest keeldumisel teha ettekirjutuse ning kui see jääb täitmata, siis määrata sunniraha. Siiski on see päris viimane abinõu, mida me väga loodame, et kasutama ei pea. Meie inimesed on läbi rahvaloenduste ajaloo olnud mõistlikud ja loodame, et ka nüüd saadakse aru, et rahvaloendust on vaja meile kõigile. Loendusel osalemine toetab ju iga inimese koduasula arenguvõimalusi.

Täitsime mõlemad abikaasaga e-loetluse, kumbki oma töökoha arvutil. Kas meid on siis nüüd kokkuvõttena kumbagi kaks, vanemaid neli, vanavanemaid kaheksa jne?

Küsimus vajab täpsustamist, sest iga leibkonna kohta on vaja täita üks leibkonnaankeet ja eluruumiankeet ning iga leibkonnaankeeti kantud isiku kohta isikuankeet. Selleks, et teine leibkonnaliige saaks täita oma isikuankeeti sama leibkonna liikmena, pidi esimesena leibkonna nimekirja kinnitanud abikaasa sisestama ka tema isikukoodi. Seejärel oma isikuankeeti täitma minnes saab teine leibkonnaliige kinnitada kuuluvust samasse leibkonda ja täita enda kohta isikuankeedi. Kui nüüd juhtus nii, et kumbki teist täitis siiski nii leibkonna, eluruumi kui isikuankeedid otsast peale, siis see tuvastatakse andmetöötluse käigus ja topelt loendatud isikud võetakse siiski arvesse ühena. Soovi korral võite pöörduda meie klienditoe poole numbril 625 9100, et teie olukorda täpsustada.

Kuidas ma saan olla kindel, et neid andmeid ei kasuta mingi teine asutus/amet?

Loendusandmete levitamist reguleerib riikliku statistika seadus ning selle kohaselt ei edastata rahvaloenduse käigus kogutud isikuandmeid ühelegi asutusele või eraisikule. Andmetöötluse käigus kaetakse loendusel osalemise fikseerimise ajaks kinni isiku vastused ning kui osalemine on fikseeritud, eraldatakse isikuandmed vastustest. Kõik vastused liidetakse kokku statistikaks ning seda, mida keegi vastas, teab ainult tema ise.  Rahvaloenduse väljundis jälgitakse väga rangelt konfidentsiaalsuse printsiipi ja kõik tabelid on viidud kujule, kus inimeste tuvastamine pole ka kaudselt võimalik. Seda põhimõtet on järgitud ka eelmiste rahvaloenduste puhul, mille väljundiga on võimalik tutvuda Statistikaameti kodulehel.

Kas ja kuidas ma saan rahvaloendajaga eelnevalt kokku leppida aja ja koha, kus end üle lugeda lasta?

Kuna rahvaloendajate töönimekirjad on koostatud aadresside järgi ja seal puuduvad konkreetsete inimeste kontaktid, siis tuleb kõigepealt oodata loendaja koputust. Kui ta juba kohal on, siis võib temaga telefoninumbreid vahetada ning leppida kohtumiseks kokku sobiv aeg ja koht. Kui Teid ei ole kodus jätab loendaja Teile teatise, kus kirjas kontaktandmed.

Kui leibkonnast jäi esialgu välja üks lastest, kes end hiljem eraldi meie juurde luges, sest mina ise teda enam lisada ei saanud, siis kas ta jääb meie aadressile kirja kui eraldi leibkond või tuleb meil ikkagi oodata koju rahvaloendajat, kelle abiga saab ebakõlad ühtlustada? Probleem tekkis sellest, et esimene neti teel registreerimise teinud leibkonna liige ei lisanud kohe kõiki, arvates, et vahest mõni tahab end ise määratleda, aga kuna ta oli mingid väljad lõpetanud ja nö lukku pannud, siis pidi järgmine alusatama kõike otsast.

Arvesse läheb teine ankeetide komplekt, kus on leibkonnaliikmete nimekirja kantud kõik liikmed. Ehk siis, kui laps täitis ankeedi, märkis leibkonnaks kõik liikmed ja täitis kõik isikuankeedid, siis loendaja enam ei tule. Soovi korral võite konkreetset juhtumit täpsustada meie klienditoega numbril 625 9100.

Miks meid loendatakse nagu loomi farmis. Kas riik ei anna infot välja. Statistika kohta liiga privaatsed andmed nagu ei ole või?

Loendusi viiakse läbi terves maailmas. Loendus on kui inimvara inventuur, pildi tegemine kogu rahvast. Ühes olude muutumisega maailmas, muutub ka pilt rahvastikust ja selle paiknemisest. Kõige tähtsam ressurss on aga inimene. Kui me ei tea  vastuseid küsimustele, kui palju meid on ja kus inimesed paiknevad, milline on meie haridustase ja tööoskused, kui palju tööealisi ja kui palju on lapsi, siis on väga raske toime tulla ja olla jätkusuutlik väike riik.

Kas kõik ei saagi (peagi) isikuandmete ankeeti täita? Mul sellist kohta ei olnud.

Isikuankeet aktiveeritakse siis, kui on täidetud ja kinnitatud leibkonnaankeet (see on esimene ankeet, mida te näete süsteemis). Leibkonnaankeet peab olema lõpetatud olekus ja kõik isikud peavad olema leibkonnaliikmete nimekirja kantud.

Kui elan ja töötan välismaal, kas pean ka end kuidagi loendama?

Kui teie töötate välismaal rohkem kui 12 kuud ning enamik oma vaba ajast veedate ka seal oma leibkonnaga, siis te ei kuulu loendamisele. Kui teil on olemas Eesti isikukood ning autentimisvõimalused (ID-kaart või internet-pank), siis palume teid logida e-loenduse sisse ning vastata esimesele küsimusele, et te ei ela püsivalt Eestis.

Tahaks teada mitmes ma siis olen?

Statistikaamet avaldab iga tund loendatud isikute uuendatud arvu. Seda saab vaadata aadressilt http://www.stat.ee/58604. Mitmes inimene täpselt Teie olete, võite vabalt ise valida.

Kõrghariduse vastusevariante vaadates, saab inimene vaid Eestis omandada kõrgharidust erinevate õppekavade järgi, mitte välismaal. Ehk siis et mitte endale lisatööd teha panevad välismaal õppinud noored ühe suvalistest õigeks vastuseks ja tulemuseks on "statistika".

Vastusevariandid on  koostatud silmas pidades enamust. Erinevaid haridussüsteeme on maailmas nii palju, et kõike seda ühte loetelusse mahutada ei oleks otstarbekas. Vastamisel tasub lugeda abiinfot, kus on üsna täpselt lahti seletatud, kuidas võiks erinevatel juhtudel vastata. Kui tegemist on väga erilise juhtumiga, siis soovitame kirjutada klienditoele klienditugi@stat.ee ja nemad aitavad õige vastuse välja selgitada.

Olen elektroonilisest loendusest loobunud, sest ma leian, et küsitavad andmed on liialt minu eraelu puudutavad. Millised on vähimad kohustuslikud andmed, mida pean rahvaloendajale enda ja oma eluruumi kohta edastama. Mina (ja ma usun, et ka paljud teised) oleksin väga rõõmust, kui minu küsimuse vastuseks oleks konkreetne nimekiri, mille alusel saaksin mind külastavale rahvaloendajale vastused ära öelda.

Rahvaloendusel inimene peab vastama kõikidele küsimustele, erandina on ainult usuküsimus, millele vastamine on vabatahtlik. Rahvaloendusel ei küsita konfidentsiaalseid andmeid, näiteks palga või eelistuste kohta. Kõik vastused liidetakse kokku ning seda, mida konkreetselt teie vastasite, teate ainult teie ise. Seega vastamata võib jätta vaid küsimuse usu kohta.

Mis kaardirakendust kasutate? Kus sinna ligipääseb kui pääseb? (maaameti oma see nagu ei olnud)?

Kaardirakendust on võimalik kasutada kui installeerida Adobe flash playeri tarkvara, mis on tasuta internetis kättesaadav.

Miks ei võeta andmeid kinnisturegistrist, elanikeregistrist? Kui andmeid kogutakse riigi ja ettevõtetete jaoks, siis palun konkreetselt - milliste ettevõtete? Kunagi 90 ndatel käis ka üks üles kirjutamas, kus elame, mitu õunapuud ja mitu tikripõõsast. Pärast tuli mitu aastat statistikast aruande leht täitmiseks, mida kasvatad ja mitu looma ja lõpus oli ähvardus, et kui ei täida, siis trahvid naasugused. Mis siis nüüd pärast loendust järgneb?

Meie registrid on noored ja ei ole loodud loenduste korraldamiseks. Ainult registrite põhjal suudavad rahvaloenduse teha vähesed riigid maailmas. Selleks on eelnenud aastakümnete pikune ettevalmistus. Kahjuks pole Eesti registrid (veel) vajaliku tasemega. Nt Viiendik Eesti elanikest ei ela sellel aadressil, mis neil on kirjas Rahvastikuregistris, selletõttu on registrites teave inimeste paiknemise kohta ekslik ja vananenud. Inimesed eelkõige ise saavad kaasa aidata, et registrites oleksid tegelikud ja õiged andmed. 

Siiski võetakse ka käesoleva rahvaloenduse ajal osa andmeid registritest. Näiteks õppimise kohta andmeid ei küsita - selle teabe saame Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). Omandatud haridust tuleb aga küsida, sest hariduse infosüsteemi nooruse tõttu pole selles kirjas nende inimeste haridustasemeid, kes oma koolitee lõpetasid eelmisel sajandil. Ka Rahvastikuregistrit kasutatakse mõningate andmete eeltäitmiseks - niisugused on näiteks kodakondsus ja perekonnaseis. Eeltäidetud andmeid näeb aga ainult isik ise, mitte tema leibkonnaliige.

Miks on kategoorias usk võimalik valida ainult kolme variandi vahel? Kui ma kirjutasin kommentaari mingi teistsuguse usundi, kui eelvalikus oli, kas siis seda loetakse?

Kui usuküsimuses valida variant "Muu", siis avaneb usuklassifikaator, milles on 72 erinevat valikut. Kui märkisite oma vastuse märkuste lahtrisse, siis see kodeeritakse vastavalt klassifikaatorile ja see läheb kindlasti arvesse. Kui ei leia sobivat, märkige see vabateksti väljale.

Kui õige saab olla seegi loendus, sest paljud ei pruugigi õieti teada ega vastata, mõni ei teagi mitu marjapõõsast on jne, ega ju keegi lumme lugema lähe.

Selle konkreetse küsimuse eesmärk on selgitada välja väikeste kodumajapidamiste arv. Kui päris täpselt ei tea, kas nt marjapõõsaid on 5,6 või 7, siis loodame, et seda inimene ikka teab, kas tema kodu kuulub väikeste kodumajapidamiste sekka. Lumme lugema ei pea minema. Piisab sellest, kas peetakse end väikeseks kodumajapidamiseks või suureks (viimased kuuluvad põllumajandusloenduse alla).

Oleme kaks vanemat inimest, lapsed elavad välismaal ja suure osa ajast elame nende juures (erinevates riikides), kas peame üldse end loendama või mitte. Kui mitte kuidas oleks siis käitude õige, et ei tuleks arusaamatusi.

Kui 31. detsembril olite Eestis, siis tuleb mõelda, kas kavatsete viibida Eestis vähemalt 3 kuud. Kui jah, siis kuulute loendamisele kui ajutine elanik.

Kuidas käib ühiselamus elavate õppurite loendamine? Tudeng on omaette leibkond, aga kuidas on eluruumiga, kui ta jagab tuba teise tudengiga, kas siis lihtsalt ühes eluruumis on kaks leibkonda?

Tudengid võivad osaleda nii e-loendusel kui ka küsitlusloendusel. See tähendab, et kui e-ankeet jääb täitmata, siis tuleb külastama rahvaloendaja. Kui ühes eluruumis elab mitu tudengit, siis reeglina võivad nad end loendada igaüks omaette leibkonnana, kuid vastavalt nende elukorraldusele on soovi korral võimalik end märkida ühte leibkonda. Kui ankeedis on  eluruumi tüübiks märgitud ühiselamu,  siis eluruumi kohta rohkem ei küsita.

Kuidas ja kas kontrollitakse esitatud andmete õigsust? Kui neid kontrollitakse, siis miks ei võiks nende samade kanalite kaudu ametnikud ise rahvaloendusele vastuseid leida. Kui neid andmeid mitte kusagil ei avaldata etc, siis miks neid üldse kogutakse?

Rahvaloendus on ütlustepõhine, mis tähendab, et eeldatakse ausat vastamist ja andmete õigsust ei kontrollita. Küsimustikus on rahvastikuregistri abiga mõned küsimused eeltäidetud, kuid need vastuse võib inimene vajadusel ise ära muuta. Süsteemis toimuvad vaid automaatsed loogilised kontrollid, mis tähendab seda, et kui vastanud on mees, siis ei küsita temalt sünnitatud laste arvu jms. Statistikaamet ei avalda inimeste isikuandmeid, küll aga avaldatakse ju loenduse tulemused ehk koondtabelid - kui palju meid on, kus me elame, millised on Eesti leibkonnad jne. Eelmise loenduse väljudniga on võimalik tutvuda Statistikaameti kodulehel.

Kui tegemist on rahva ja eluruumise loendusega, siis miks ma pean vastama minu isiklikku elu puudutavatele küsimustele? Nt. tervis, laste sünnitamine, haridus, töökoht, aiamaa jne.

Rahva ja eluruumide loendus on väga põhjalik sotsiaal-majanduslik uuring, mille tulemused aitavad Eesti elu reaalsete faktide alusel paremini korraldada. Rahvaloenduse programm näeb rahvusvaheliselt (ÜRO ja EL nõuded) ja traditsiooniliselt ette mitte üksnes rahvastiku ja eluruumide arvu, vaid ka selle mitmekülgse iseloomustuse väljaselgitamist. Info selle kohta, miks konkreetseid küsimusi küsitakse, on üleval rahvaloenduse kodulehel http://www.stat.ee/58555

Kuidas on loenduse tulemusena tekkiv andmekogu kaitstud väärkasutuse eest?

Andmekogule ligipääsu on piiratud organisatoorseid, füüsilisi ja infotehnoloogilisi meetmeid kasutades. Loendusandmete levitamist reguleerib riikliku statistika seadus ning selle kohaselt ei edastata rahvaloenduse käigus kogutud isikuandmeid ühelegi asutusele või eraisikule.

Kas, kuidas ja millal eraldatakse isiku- ja aadressiandmed muudest andmetest?

Isiku ja aadressiandmed eraldatakse andmetöötlusprotsessi käigus anonümiseerimise tulemusena.

Kas loenduse IT lahendusele on tehtud sõltumatu osapoole poolt turvaanalüüs vms. Kui jah, siis kelle poolt?

REL IT lahendusele tehti turvaaudit koos põhjaliku testimisega 2010 a. lõpus. Töid teostas AS Cybernetica.

Miks on küsimustik koostatud nii keeruliselt, et ei saa vastata jah ei või konkreetse sõnaga? Mind ajab marru juba algus, kui kogemata valele nupule vajutasin oli vastus lukus ja parandada enam ei saanud. Meil seis selline, et pereema õpib teises linnas kõrgkoolis, isa lastega kodus- kuidas siis leibkonda jagada? Parem tulge koju ja kirjutage ise kõik minu ütluste kohaselt üles, siis saate ennast süüdistada, kui miskit valesti!

Pereema tuleks siiski loendada oma pere juurde. Teie puhul on nüüd kaks varianti - ootate rahvaloendajat (mis pole sugugi kuidagi halb valik - meil on toredad rahvaloendajad) või alustab ankeedi täitmist teine leibkonnaliige. See tähendab, et kui ankeedi täitmine läks lukku pereisal, siis võib pereema seda siiski uuesti teha. Panna kirja oma leibkonna, vastata ära eluruumi kohta ja soovi korral täita ka isikuankeedid. Viimased võib muidugi ka igaüks ise täita. Soovi korral võite abi paluda ka klienditoelt numbril 625 9100.

Kui inimene ei soovi või ei saa lasta ennast loendada? Inimene ei kuulu ju riigi omandisse. Kas trahv saab olema hävitav? Kui inimene on vaene ja laostunud, kas inkasso nõuded selle inimese vastu on kehtivad tema vastu kuni tema surmani?

See väike ebamugavus tuleks üle elada ja siiski ennast ära lugeda. Riigi üheks tunnuseks on inimesed, kes territooriumil elavad. Mida arenenum on ühiskond, seda suurem on vajadus mitmesuguste andmete järele. Et edukalt suunata Eesti elu, on vaja õigesti orienteeruda oludes, mida aitab iseloomustada rahvaloendus. Ma arvan, et me soovime parimat - et meiega oleks arvestatud, kui tehakse otsuseid. Hirmutamine sunniraha või muude tegevustega ei ole edasiviiv, kuid just nagu kohustus rahvaloendusel osaleda, tuleneb ka see riikliku statistika seadusest.
Kutsun Teid üles loendama, see on meie kõigi huvides.

Kuidas ja kas üldse on garanteeritud, et rahvaloenusel edastatud andmeid ei kasuta tulevikus teised riiklikud asutused nagu Kaitsepolitsei, Maksu ja Tolliamet, jne. Kuna ankeedis olevad küsimused on arusaamatult spetsiifilised ja eraelu puudutavad siis on nende vastuste baasil võimalik koostada isikustatud üleriigiline andmebaas kodanike kohta ja seda andmebaasi ilma isikute nõusolekuta kasutada, müüa, jne. Kuidas selline olukord välistatakse või ongi eesmärk selline isiksustatud andmebaas luua?

Tuginedes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 223/2009, 11. märts 2009  Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 on konfidentsiaalsete andmete kasutamine eesmärkidel, mis ei ole eranditult statistilised, näiteks halduslikel, õiguslikel või maksustamise ning statistiliste üksuste kontrollimise eesmärkidel, rangelt keelatud. Rahvaloendusel antud andmed liiguvad seega ainult ühesuunaliselt ehk siis Statistikaametist neid kellelegi edasi ei anta - ei ametiasutustele ega ühelegi eraisikule. Kogu rahvaloenduse väljund on koostatud rangeid konfidentsiaalsuse nõudeid silmas pidades ning ükski inimene pole nendes tabelites tuvastatav. Mitte mingisuguseid isikustatud andmebaase rahvaloenduse andmete põhjal ei koostata.

Elan hooldekodus, tahtsin end e-loendada, aga ei lasknud. Tuli kiri ette, et loendus lõppenud ja loendaja tuleb asutusse kohale. Miks ma ei saanud loendada?

Hooldekodus ei ole Teil võimalik täita leibkonnaankeeti, sellepärast ei saa ka e-loendusel osaleda. Hooldekodu külastab loendaja. Andmed  tühja eluruumi kohta onTeil siiski võimalik e-loendusel esitada.

Mille jaoks on vaja teada minu tööülesandeid?

Selleks, et  ametit õigesti kodeerida, on vaja täpsemat infot. Näiteks kui keegi paneks kirja lihtsalt "juht", võib see tähenda sisult mitmeid erinevaid ameteid ühes ettevõttes. Kui inimene kirjeldab oma tööülesandeid, siis on andmetöötlejal võimalik see õigesti klassifitseerida.

Kui suure summa eest müüs Statistikaamet rahvaloenduse käigus kogutud detailse riigi demograafilise info maha välisriikide välisjulgeolekuteenistustele?

Statistikaamet ei kauple andmetega! Rahvaloendusega kogutud isikuandmeid ei väljastata. Loenduse andmete järgi koostatud statistika Eesti rahvastiku kohta on kättesaadav Statistikaameti kodulehel.

Sai täidetud internetis ära aga küsiks üle kas sai nagu vaja. Maja on kahekordne eramu, ülal korrusel(eraldi sissekäik ja muu) üks ja all teine leibkond. Leibkonnad täitsid eraldi küsimustiku ja panid et eluruumides on üks leibkond, kas nii võib või on eramu üks eluruum?

Ühes eramus võib olla loendatud mitu leibkonda. Teil peaks olema kõik korras.

Miks Krediidipanga kaudu ei saa sisse logida? Huvitav, kõiki arveid saab maksta --, samamoodi on kohustus ka rahvaloendus.

Krediidipanga puhul ei olnud meil võimalik infosüsteemide liidestatavust testida. Nordea pangal on teistsugune tehnoloogia kasutusel kui teistel pankadel ja siiamaani ei ole jätkunud aega, et nende jaoks eraldi süsteem teha või süsteem nende järgi ümber teha. Krediidipanga ja Nordea klientidel soovitame autentimiseks kasutada ID-kaarti või mobiil-IDd.

Mul ka mure välismaale lahkunud pereliikmega. Kui ta on seal abielus ja tagasi ei tule, siis miks ilmub ta nimi minu ankeedi juures ja annab võimaluse tema ankeeti täita (kui püsivalt lahkunud ju ülelugemisele kuuluma ei peaks)? Ja kui ma seda ei täida, kas siis pean ootama loendajat?

Kui märkisite nimetatud inimese Eestist lahkunud isikuks (tabelis kuvab staatuse „Eestist püsivalt lahkunud"), siis tuleb tema kohta täita nn lühikese isikuankeedi, kus on ainult 2 küsimust: mis riigis ta praegu elab ja mis aastal lahkus välismaale. Need küsimused tuleb ära täita, et loendaja Teid ei külastaks. Teda ei loeta teie leibkonna liikmeks, aga kuvatakse lihtsalt ühes tabelis.

Mina tegin nii, et välismaale lahkunud pereliikme kohta, kes elab ja töötab seal ning tagasi ei tule, andmed kustutasin B-tabelis parempoolsest ristikesest ära, alla kommentaari kastikesse kirjutasin eesnime ja sugulussideme, siis lasi edasi minna peale kahekordset salvestust :)

Tegelikult ei oleks tohtinud välismaale lahkunud pereliiget ära kustutada, vaid jätkama täitmist. Kui teil ilmusid mingid tõrked, siis võis see olla tingitud kas ülekoormusest või mõnest muust põhjusest, piisanud oleks uuesti proovimisest. Välismaale lahkunute kohta küsitakse tegelikult vähe andmeid: need, mis on tabelis B, leibkonnasuhted ja nn lühikeses isikuankeedis kaks küsimust: mis riigis ta praegu elab ja mis aastal lahkus välismaale.

Kas oma mehe ankeedi peaks ma puutumata jätma kuni ta selle ise ära täidab? (kas siis täitub see automaatselt ka minu ankeedi all?)

Teil on võimalik ka oma mehe isikuankeet täita (eeldusel, et kandsite ta leibkonnaliikmete nimekirja). Kui mees soovib oma isikuankeeti ise täita, siis peab ta oma nime alt sisse logima. Juhul kui Te olete sisestanud mehe isikukoodi leibkonnaliikmete nimekirja ja täitnud kõik muud ankeedid peale mehe isikuankeedi, siis piisab, kui mees täidab ainult oma isikuankeedi. Kui Te aga mehe isikukoodi ei sisestanud, siis peaks mees täitma täiskomplekti andmeid, et oleks kindel, et loendaja koju ei tule (leibkonnaankeedi, eluruumiankeedi ja kõigi leibkonnaliikmete isikuankeedid). Seega, kui Te oma mehe isikukoodi ei märkinud, on Teie leibkonnal vähem tööd, kui täidate ise ära tema isikuankeedi. Ankeedi täitmise reeglitega saate tutvuda aadressil: http://www.stat.ee/58580.

Miks küsitakse, kas olete sünnitanud? Mis see info Eesti riigile annab?

See info annab ülevaate sündimusest, mille alusel omakorda koostatakse rahvastikuprognoose ja saadakse teavet rahvastikuarengu kohta. See võimaldab hinnata ühiskonna muutumist (nt rahvastiku vananemine) ja töötada välja vajalikke poliitikaid. Võrreldes, kui palju lapsi on sünnitanud eri vanuserühmades naised, selgub eri põlvkondade sündimuskäitumine.

Kas välismaale lahkunud ei võiks ennast ise loendada? Mitte jätta see ainult kellegi koduse nimetada. Siis saaks riik ju oluliselt täpsemaid andmeid ka välismaale lahkunute kohta.

Juhul kui inimene ei ole enam Eesti elanik ja ta ei ela siin ka 3 kuud järjest, siis tal ei ole kohustust ise küsimustele vastata. Välismaale lahkunute kohta küsitakse siinsetelt elanikelt vähe andmeid: need, mis on tabelis B (nimi, sugu, vanus), leibkonnasuhted ja nn lühikeses isikuankeedis kaks küsimust: mis riigis ta praegu elab ja mis aastal lahkus välismaale. Rohkem midagi ei küsita.

Kuidas on mul võimalik tuvastada peale brauseri sulgemist, et mind on loendatud? Uuesti leheküljele minekul sellist teksti, et tänan, teid on juba loendatud, küll ei ole.

Kui vajutasite viimaks nupule „kinnitan", pidi ilmuma tekst "Täname Teid küsimustiku täitmise eest". Uuesti sisse logides peaks ankeedi juures olema märge "lõpetatud". See tähendabki, et loendusel on osaletud.

Mis siis, et pere on loendatud ja küsimused ei tekitanud haiglast paanikat, tekkis ikkagi samasugune küsimus... Aga, kui ma ei taha, mis õigusega ja millise info alusel mind nn trahvitakse? Kui ma ei taha ennast loendada? Mis õigusega ma pean "vabas" riigis kellegi käsku täitma?

Ka vabas riigis kehtivad reeglid, millest tuleb kinni pidada. Loenduse korraldus Eestis lähtub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 763/2008  ja riikliku statistika seadusest , mille kohaselt on Teil kohustus osaleda loendusel. 

Kui ma elan välismaal ja mul on seal sissekirjutus ja samas olen ka Eestis arvel,siis ei pea ma ju end loendama?

Loendatakse ka inimesed, kes ei ole Eesti püsielanikud, kuid kes loendusmomendi seisuga on viibinud või kavatsevad viibida Eestis 3 kuud või kauem.
Eesti püsielanikuks ei loeta:

  • Eesti kodanikke ja Eesti päritolu inimesi, kes on elanud või töötanud üle 12 kuu välisriigis ja ei veeda oma leibkonna juures Eestis enamikku vabast ajast (sh ka need, kellel ei ole Eestis leibkonda);
  • kõrgkoolide ja keskkoolijärgsete kutseõppeasutuste (üli)õpilasi, kes õpivad välisriigis vähemalt 12 kuud.
Need inimesed on Eestis elavatel lähedastel võimalik loendusel kirja panna kui Eestist lahkunud isikud.

Enne ei saanud elukoha aadressi sisestada, kui määratlesin ennast kodutuks?

Juhul kui vastajal ei õnnestu oma püsielukohta leida otsinguga ega sisestada kaardilt, siis toimida järgmiselt:
1. Tuleb klõpsata lehekülje all olevale lingile (Aadressi sisestamiseks Adobe Flash Playerita klõpsa siin). Seejärel ilmub tekst:
2. Ei leidnud sobivat aadressi? Võimaluse korral täpsustage otsingut või sisestage aadress siit.
Nüüd ilmuvad talle aadressiväljad: maakond jne, kuhu saab aadressi käsitsi sisestada.

Küsimusi on tegelikult liigagi palju ja õnneks on osad juba küsitud, kuid igaks juhuks kordan muuhulgas ka paari küsimust üle. Kahjuks ei leidnud esimesel vaatlusel võimalust oma küsimusi muust tekstist ja viidetest esile tõsta, seega tekitan asjatut ajakulu kogu teksti läbilugemisel.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13332259?leiaKeh... Riikliku statistika seaduse 5. peatüki ANDMETE KOGUMINE JA STATISTILINE TÖÖTLEMINE § 28. Andmeesitaja kohustused ja andmetega tutvumine:

(1) Riikliku statistika tegija nõudmisel on andmeesitaja kohustatud õigeaegselt esitama tõesed ja täielikud andmed käesoleva seaduse § 16 lõike 1 alusel koostatud ja § 18 lõikes 2 nimetatud viisil avaldatud küsimustiku ulatuses. Andmete esitamise eest tasu ei maksta.

(2) Füüsiline isik esitab isikuandmed vabatahtlikkuse alusel, kui seaduses ei sätestata teisiti. Füüsilised isikud, kes omavad kinnisvara, ehitisi või nende osi või omavad või valdavad põllumajandusmaad või põllumajandusloomi või teevad rahvusvahelisi makseid, on kohustatud esitama asjaomased andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.

Eelpoolviidatule ka minu küsimused: kas ja millises mahus ma pean esitama e-loendusel osaledes andmeid ja kas e-loendussüsteem võimaldab osaliste andmete sisestamist?

Kas ma sain õigesti aru, et kui ma olen füüsiline isik, kes ei oma kinnisvara jne, maad, loomi, ei tee rahvusvahelisi makseid (kui pika perioodi on silmas peetud?), siis ma ei ole kohustatud rahvaloendusel osalema?

Kui see nii ei ole, siis palun viidata konkereetsele seadusele, konkreetsele § ja konkreetsele punktile või mõnele muule rakendussättele.

Vaheküsimusena, millele sisulist vastust ei ootagi, miks on http://www.stat.ee/32785 lehel viide aegunud seaduse redaktsioonile?

Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2010
Avaldamismärge: RT I 2010, 41, 241

Kuna küsimuste esitamise aeg oli piiratud, ei jõudnud redaktsioonide erinevusi läbi lugeda, seega pole ka konkreetsemat küsimust antud teemal.

Teised küsimused on andmekaitse vallast.

§ 34. Konfidentsiaalsed andmed

(6) Statistikaameti kogutud ja statistiliselt töödeldud andmete organisatsioonilise, infotehnilise ja füüsilise kaitse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

Siin siis väljavõte esimesena viidatud kehtiva redaktsiooniga seadusest. Viite kohta info kaitsmise nõuete peale öeldakse: Rakendusakti ei ole kehtestatud või avaldatud

Kuidas ma peaksin sellest aru saama, kas seda pole kehtestatud või pole avaldatud? Mõlemal juhul palun selgitust.

Kes on antud andmekogu vastutav ja volitatud töötlejad?

Kas Andmekaitseinspektsioonilt on antud andmekogu töötlemiseks kooskõlastus saadud? Kus sellega tutvuda saab?

Kas _kõikide_ küsitlejatega on sõlmitud konfidentsiaalsuslepingud, kas selle sisu ja vorm on kooskõlastatud andmekaitseinspektsiooniga? Kui ei, siis palun taaskord selgitust.

1.    Küsimuses viidatakse  RStS üldnormile, mille kohaselt tõepoolest füüsilisel isikul on õigus esitada andmeid vabatahtlikult, kuid sama seaduse neljas peatükk on erinorm ülejäänud sätete suhtes ehk § 23 sätestab kohustuse esitada andmed.

2.    Normitehnika üldeeskirja kohaselt on VV määrus kehtiv niikaua kui määrus ei ole asendatud uuega või  tunnistatud kehtetuks. Täna on Statistikaamet rakendamas infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteemi (ISKE), millega tagatakse organisatsiooniline, infotehniline ja füüsiline kaitse. Seejärel volitusnorm seaduses tunnistatakse kehtetuks.

3.    Riikliku statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised registrid ei ole andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. RStS § 34 lõike 8 kohaselt on isikuandmete vastutav töötleja Statistikaamet 

4.    Statistikaamet ei pea kooskõlastama dokumente ega registreerima isikuandmete töötlemist AKIs, kuna ametis on määratud isikuandmete kaitse eest vastutav isik (IKS § 30),