Veekogude kaotamine vallandas ministeeriumis tõelise nõiajahi
Eelmine Maaleht kirjutas, kuidas keskkonnaministeeriumi ametnikud kustutasid 11. aprillil keskkonnaregistrist korraga 4641 veekogu, nende seas Klooga ja Raku järve, Palmse oja, Värska lahe jpt. Kustutamise aluseks oli asekantsler Andres Talijärve kiri 25. märtsist.
Asjaga ei olnud kursis ei eelmine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ega ka äsja ametisse astunud minister Keit Pentus.
Kui minister Pentus asjast samal hommikul, mil Maaleht ilmus, teada sai, andis ta käsu korralagedus kahe nädalaga likvideerida.
Samas algas ministeeriumis nõiajaht, kes lekitas Maalehele info veekogude registrist kadumise kohta.
“Paljud said pika puuga,” ütles ministeeriumi ametnik, kes arusaadaval põhjusel ei soostunud oma nime lehes avaldamisega.
“Rita (keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus – toim) sai ultimaatumi jama kiiremas korras likvideerida,” kinnitas teine tundmatuks jääda sooviv ametnik, kelle väitel sõltub kantsleri jätkamine ülesande täitmisest. Ülesanne pole aga kergete killast.
“See on meie valitsemisala üks hullemaid probleeme,” tunnistas kantsler Rita Annus Maalehele eelmisel nädalal, väites, et ligi kümme aastat tegutsenud keskkonnaregister pole kahjuks usaldusväärne.
“Me ei ole suutnud aastaid teha keskkonnaandmete kogumise süsteemi selliseks, et see tugineks mõnele arusaadavale õigusaktile ja sisaldaks neid andmeid, mida ta peab sisaldama,” tunnistas Annus.
Kantsleri sõnul on keskkonnaregistri seadus ajast ja arust ja seda pole võimalik tuunida.
Pärast seda, kui Maaleht asja avalikustas, kanti veekogud kantsleri suulisel korraldusel juba reedel registrisse tagasi.
Maalehele teadaolevalt otsustati selle nädala algul ministeeriumis toimunud kriisinõupidamisel, et allikad tuuakse veekogude registrisse tagasi, seevastu settebasseinid ja biotiigid arvatakse sealt välja.
Väidetavalt kaaluti ka karjääridesse tekkinud veekogude keskkonnaregistrist välja arvamist, kuid seda ei peetud arukaks.
Saatuslikule kirjale, mis vallandas ligi viie tuhande veekogu kaotamise, alla kirjutanud asekantsler Andres Talijärve kriisinõupidamisele ei kutsutud. “See näitab, et ta pandi kirjale alla kirjutamisega lihtsalt tanki,” ütles ministeeriumi siseeluga kursis olev tundmatuks jääda sooviv ametnik.
Keskkonnaregistri seadus võeti vastu 19. juulil 2002 ja see hakkas kehtima 1. jaanuaril 2003. Seaduse järgi on keskkonnaregister Eesti riigi põhiregister.
Keskkonnaregistri alusel antakse välja loodusressurside kasutamise, jäätmete, saasteainete ja organismide keskkonda viimise lubasid ning keskkonna komplekslube.
Samuti kinnitatakse keskkonnaregistrile tuginedes arengukavasid ja planeeringuid ning tehakse omandiõiguse kitsendusi, piiratakse majandustegevust ja inimeste liikumisvabadust.
Minister Keit Pentuse poolt kantsler Rita Annusele antud kahe nädala pikkune armuaeg saab täis 11. mail.
