Maal sündinud, nooruses mitmet puhku maal elanud, kuid nüüdseks juba pool sajandit pealinna proua Silvi Meos on huvi maaelu vastu säilitanud hoolimata sellest, et endal sellega enam otsest kokkupuudet pole. "Ma ju toidab! Ja Maalehes on nii palju huvitavat!" hüüatab ta ning lisab, et lehelugemise soovi hoiab üleval ka 1751 ruutmeetri suurune Viimsis asuv aiamaa, kus näpud mulda pista saab.

"Mis mulle selle lehe juures eriti imponeerib? Farmid, järjejutt, ristsõna, naljalehekülg. Tegelikult loen ikka kaanest kaaneni läbi, vähe on asju, millest silmad vaid diagonaalis üle libistan," avaldab Silvi Meos pikaaegse lehelugejana oma lemmikrubriigid ja teemad.

Aga mis ei meeldi? Selliseid asju ei tule esimese hooga pähegi. Vaid reklaamid, mis igal pool korduvad, hakkavad mõnikord ebameeldivalt silma.

Kaks korda oma olemasolu jooksul on Maaleht ka Silvi Meose tekste avaldanud. "Üks oli taasiseseisvumisaja algul, teemaks minu elu ilusaimad jõulud. Ja teine oli veel, aga praegu ei tule meelde, mis see oli," räägib proua isiklikumast suhtest lehega.

Kui nüüd kellelgi lugejatest tekkis soov Silvi Meose kogutud Maalehtedele uut kodu pakkuda, tuleks tal ühendust võtta Maalehe toimetuse assistendiga (triin.adamson@lehed.ee, tel 661 3300), kes pakkuja ja soovija omavahel kokku viib.