“Sel talvel oli lumi küll korralikult maas, kuid külmumata maa tõttu olid juured sulas mullas, istiku ülemine osa aga lumevaiba peal külmunud olekus,” selgitab vanemteadur Toivo Univer Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusest.

Sulanud ja külmunud osa vahele tekkis rakkudesse liiga palju vett, külmudes see paisus ning lõi puukoore lõhki.

Mõnes kohas on istikute koor varasema lumepinna kohal heledamaks tõmbunud, selle all võib olla kahjustusi.

“Halvas seisus on eelkõige ploomi- või kirsipuud, mis viimase kolme karmi talvega on kahjustusi saanud,” teatab Polli Aiandusuuringute keskuse vanemteadur Heljo Jänes. “Külmakindlamad sordid on ka tänavu heas seisus.”

Elmar Zimmer Seedri Puukoolist Viljandimaal väidab aga, et “nii ränk see tänavune talv ka ei olnud, et rahval oleks põhjust aias hädaldada, enamik puid-põõsaid on selle ilusasti üle elanud”.

Vigast koort tuleb ravida

Zimmer toob esile, et kõige suuremat kahju tegid koduaedadele suured temperatuurikõikumised veebruaris ja märtsis.