“Väga kaunis kõlisev sahin, kui tuul puhub kuhilate vahelt välja jääkristalle, mis omavahel põrkuvad,” ütleb kuhilaid pildistamas käinud Maalehe fotograaf Anni Õnneleid.

Paar päeva oli väga tugevat tuult ja eks see kuhjaski jää rannale.

“Selleks peavad esmalt lahvandused tekkima ja kui tuul neile serva taha saab, kuhjubki jää mägedeks kokku,” selgitab Ene Randpuu ning lisab, et eelduseks on ikkagi piisavalt paks jää — tänavu oli jää paksuseks Peipsil 40-50 cm.

Nina külla tekivad jäämäed ühtepuhku tema sõnul just seetõttu, et kevadeti on Peipsil sageli sellise suunaga tuuled, mis jää just seal kaldasse ajavad.

Tugeva tuule ja jää kiire liikumise korral on helid aga kõlisevast sahinast kaugel. 2002. aastal kandis loodetuul suure hulga jääd randa nii kiiresti ja mürinal, et külaelanikud arvasid tegu olevat maavärinaga.

Sedagi on juhtunud, et jää on majadele peale tükkinud. “Ühel aastal, ma peast ei mäleta millal, liigutas rüsijää ühe sauna vundamendi pealt ära,” meenutab Ene Randpuu. Ja kaheksa aastat tagasi, 2010. aastal peatusid jäämäed vaid paar meetrit enne majapidamisteni jõudmist.

Seda, kui kaua jäämäed püsivad, on raske ennustada — lähipäevade ilmad tulevad prognoosi kohaselt üsna soojad ning tuule suundki on oluline.

Otselülitust jäämägedele näed Maalehe Facebooki lehelt SIIT ja SIIT.