„Šaakal on rannikuäärsetel aladel aina enam kanda kinnitanud, mistõttu on neid tänavu just sealsetel aladel kütitud,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Šaakalid on muutunud üsna julgeks ja nad põhjustanud järjest suuremaid kahjusid nii lamba- kui loomakasvatajatele."

Seni on jahimehed küttinud 5 šaakalit Läänemaal ning 2 isendit Pärnumaal, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts. Pärnumaal on tänavu šaakalit kütitud Jäärumetsa ja Varbla jahiseltsi maadelt. Lisaks on teadaolevalt Pärnumaal auto alla jäänud üks šaakal. Läänemaal on kütitud 3 šaakalit Haapsalu ja 2 Massu jahiseltsi maadel.

Video šaakalist Pootsi külas Pärnumaal:

Oktoobris kajastas Eesti rahvusringhääling seda, kuidas šaakalid laastavad Läänemaal üha enam lambakarju ning kahjud on ametlikust statistikast mitu korda suuremad. Lambakasvataja Valdi Kruusmäe sõnul on tänavu olukord eriti hulluks muutunud. „Eelnevad aastad on natukene olnud see kahju, aga see aasta on läinud ikka massiliseks, noori lambaid on üle kahesaja kadunud,” rääkis Kruusmäe kahe kuu eest.

Tänavu algas šaakalijaht jahieeskirja muudatuse tõttu kaks kuud varem ehk 1. septembrist ja kestab jahihooaja lõpuni ehk 28. veebruarini. Möödunud jahihooajal kütiti 32 šaakalit.

Šaakal on Euroopa Liidu loodusdirektiivi V lisa kaitsealuste liikide hulgas (koos kopra, metsnugise, tuhkru ja valgejänesega), kellele võib jahti pidada tingimusel, et see ei sea ohtu asurkonna soodsat seisundit. Viimane eeldab asurkonna seisundi jälgimist ehk seiret.