Vihm uputas Ruhnu lennuvälja
Vaid kahe aasta eest remonditud Ruhnu murulennuväljal laiuvad praegu veeloigud ning lennuk seal enam maanduda ei saa.
Ruhnlased on ühenduse järjekordse katkemise pärast pahased ning esitasid oma populaar-ses blogis üleskutse saata lennuvälja remondi eest vastutanud isik Ruhnu asumisele.
“Las ta siis istub siin koos kohalikega teadmatuses,” pani saarerahvas ette. “Millal saab poes leiba, millal tuuakse poodi uus piim ja koor, mis päevaks panna endale arstile aeg?”
“Mina olengi see ametnik!” teatab aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam regionaalsete lennujaamade direktor Andres Taimla Maalehele. “Ning Ruhnus ma just käisin.”
Uskumatu loodusõnnetus
2008. aastal paigaldati Ruhnu murulennuväljale plastrestid, mis spetsiaalselt selleks Saksamaalt kohale veeti. Remont läks maksma 4,3 miljonit krooni ning restide abi lahendati lennuvälja igipõline probleem – kevadine ja sügisene pehmus.
Kuid tänavune aasta on olnud väga sademeterohke. Lumisele talvele järgnesid suvevihmad ning näiteks augustikuus sadas Ruhnus maha tavapärasest 400% rohkem vett (236,1 millimeetrit 58 millimeetri asemel), selgitab Taimla.
“Ruhnus on väikestviisi loodusõnnetus, mida ei taheta uskuda. Veekogused lähenevad Euroopas uputusi põhjustavatele kogustele,” sõnab ta. “Mõõtsime lennuvälja üle, kõik kalded ja tasapinnad on õigesti tehtud, aga veel ei ole lihtsalt kuhugi ära voolata.”
Ka Ruhnu vallavanem Aare Sünter nõustub, et häda põhjuseks on seekord loodus, mitte ametnike või ehitajate lohakus.
“Varem selliseid vihmasid ei olnud,” nendib ta. “Varem oli Ruhnus hoopis see häda, et vihma oli vähe, kõik kippus suvel ära kuivama, kaasa arvatud mets.”
Kui varem sõideti suviti Ruhnu vahet üksnes laevaga ning lennurada puhkas, siis uue plastkatte paigaldamise järel on lennuk Ruhnus maandunud ka suviti.
Sünteri arvates võib see olla praeguse olukorra üheks kaaspõhjustajaks: suvine maan-dumine-startimine ei ole plasti vahel kasvaval rohukattel piisavalt tugevneda lubanud.
Uus lennurada on kallis
Täna lendab Ruhnu kopter, tuues kaasa ka lennuameti spetsialistid, kes asuvad kavandama samme lennuvälja remontimiseks.
Saarerahva olukord on tegelikult üsna hull, sest kopteri tellimine on kallis ja sellega ei saa vedada piisavalt kaupa.
Laev käib praegu korra nädalas, kuid sügistormid hakkavad laevaliikluselegi oma piire seadma.
“Lennuk suudab lennata veel tuulega 15–20 meetrit sekundis, laev jääb aga seisma juba tuulega 10–12 meetrit sekundis,” ütleb Sünter.
Tema meelest ei ole pikas perspektiivis muud lahendust kui korraliku lennuraja ehitamine Ruhnu.
“Uus rada tuleb ehitada,” ütleb vallavanem. “Vana tuleb poputada nii kaua, kuni uus valmis on. Aga niimoodi edasi minna enam ei saa.”
Taimla andmetel maksab asfaldist või betoonist lennuraja ehitamine Ruhnu 38 miljonit krooni, arvestamata materjalide kohaleveo hinda.
“Lennuraja ehitamisel on väga karmid nõuded, see on kallis tegevus, see pole maantee ehitamine,” ütleb Taimla.
“Kui on asfaltrada, siis tuleb sinna viia ka kogu ettenähtud lennuväljatehnika ja -personal. Täiesti eraldi nõuded on ette nähtud sellise raja puhastamiseks jäätumise ajal, seda tuleb teha spetsiaalsete ainete ja masinatega. Ka see on väga kallis toiming.”
