Viimane aeg on külasadamad taastada
Kui palju on Eestis väikesadamaid?
Alla paarisaja. Enne sõda oli aga ainuüksi Muhu saarel ligi sada väikesadamat.
Samas Soomes ja Rootsis on siiani igal mereäärsel perel oma paat. Kui meil tuleb aga paati hoida 30–40 kilomeetrit kodust eemal, kaob paadi ostmise mõte ära. Ning kui sadamate vahel on liiga pikad vahemaad, ei taha jahituristidki sinna piirkonda oma purjekatega sõita.
Kuidas me säherdusse seisu oleme sattunud?
Eesti ajal kuulusid külasadamad kohalikule kogukonnale. Nõukogude ajal muudeti mitmel pool, näiteks Vihula vallas, sadamad firmade puhkekompleksideks. Nüüd on need kõik erastatud. Seetõttu on ajaloolised sadamakohad enamasti lukus ja kohalikud ei pääse merele.
Kõrvale võiks ju uue sadama rajada.
Uut sadamat on väga raske teha ja see nõuab suuri uuringuid. Sadamakoht sõltub aluspinnasest, hoovustest, setete liikumisest. Kui uus sadam teha, võib meri hakata olemasolevat rannajoont muutma. Maailmas on teada palju juhtumeid, kus sadama ehitamisega kaasnesid suured muutused rannajoone osas. Lisaks liivade kandumine, ranniku uhtumine jne.
Miks eraomanikud oma sadamaid korda ei tee? Sadam peaks ju tulus asi olema.
On naiivne arvata, et kui mul on sadamakoht, saan rikkaks. Turistidele mõeldud sadama korrashoimine maksab aastas sadu tuhandeid kroone. Aktiivne purjetamishooaeg kestab meil ainult kolm-neli kuud.
Kui sadamas muud äritegevust ei ole, läheb see pankrotti.
Kohalikele elanikele mõeldud nn külasadama majandamine on muidugi odavam.
Siis on ju jama suur – sadam on, aga tulu ei tule.
Kui sadam tulu ei too, andke see tagasi külakogukonnale või vallale.
Miks see parem on, kui külasadam kogukonnale kuulub?
Kohalikule omavalitsusele või mittetulundusühingule kuuluvale sadamale on suurem lootus abiprogrammidest toetust saada. Välisfondid toetavad sageli ainult MTÜsid. Kui on MTÜ või sihtasutus, on omafinantseering kõigest 10–15 protsenti, erafirma peab maksma enamasti 50 protsenti. Seepärast teevad paljud erafirmad end praegu MTÜdeks.
Millal see teadmine sadamakoha omanikele kohale jõudis?
Vähem kui aasta tagasi. Siis tehti esimesed mittetulundusühingulised sadamad. Senimaani hoidsid eraomanikud oma sadamast kümne küünega kinni.
Salme vallas Saaremaal on Lõmala sadam. Vald andis sadamaaluse maa MTÜ-le kasutada. Kohalik kogukond ja suvesaarlased katavad omafinantseeringu 15 protsenti. MTÜ saab õiguse ehitada sadama territooriumile sadamahoone ja kohviku, mille tulu võib kasutada sadama korrashoidmiseks.
Kes olid esimesed?
Neeme sadam põhjarannikul oli üks esimesi, kes alustas. Muhu saare Lõunaranna sadam on tubli ja seal sai augustikuus avamispidu maha peetud. Lõunaranna on praegu veel osaühing, aga kavatseb samuti muutuda mittetulundusühinguks.
Kui selline MTÜ tehakse, tuleks vaadata, et kohalike inimeste huvid oleks kaitstud. Näiteks Lõmala sadama puhul pandi kirja, et teatud hulk paadikohti jääb kohalikele inimestele.
Sadama kasutamisega elavneb kogu piirkonna kultuuriline ja majanduselu. Hea näide on Sõru sadam Hiiumaal oma rahvapidude, muuseumi ja majandustegevusega. Kogukonnale kuuluv sadam muutub tõeliseks rannaküla südameks.
Plaanid on teie liidul suured.
Peame muutuma taas mererahvaks, võrdväärseks soomlaste ja rootslastega.
Igas mereäärses vallas peaks olema jahisadam, igas rannakülas külasadam. Uus sadamaseadus ei nõua kalasadamate omanikelt neid nõudeid, mis on kohustuslikud külalissadamatele.
Õige sadam on polüfunktsionaalne. Seal peaksid turistid käima, seal peaks kalurite paadid seisma ja sinna peavad mahtuma ka rannaelanike veesõidukid. Siis on võimalik saada abiraha nii EASist kui PRIAst.
Kas tahate rannarahvale öelda, et kui veel kaua viivitate, saab euroraha otsa?
Jah. Mehed, võtke end kokku! Hea aeg saab otsa, pärast kahetsete. Üle poole heast ajast on juba möödas. Selliseid võimalusi enam ei tule.
Kust saada väikesadamate taastamiseks ja ehitamiseks raha?
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
- Väikesadamate toetamise programm, minimaalne toetus 100 000 kr ja
maksimaalne 3 000 000 kr, toetuse määr kuni 50% projekti maksumusest.
- Kesk-Läänemere programm, vajalik välispartneri olemasolu, minimaalset ega maksimaalset toetust ei ole välja toodud, toetuse määr kuni 85% projekti maksumusest.
(Nimetatud programmidest saavad raha väikesadamad, mis tegelevad eeskätt külastajate ja turistide teenindamisega.)
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
- Euroopa Kalandusfondi aastate 2007–2013 meede 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng”, toetuse saamine sõltub piirkondliku tugigrupi koostatud arengukavast. Esimene taotlusvoor avatakse novembris.
Allikas: Eesti Väikesadamate Liit
