Viimsi vald leidis Sillikrunni ja Vullikrunni
“Analüüsisin ja täpsustasin andmeid, et joonistada täpse mõõtkavaga kaart ning nägin meres saari, millest üks kuulub lausa katastritunnuse põhjal Rohuneeme küla juurde,” selgitas Alver.
Mõlemad saared võisid seni kergesti kahe silma vahele jääda ka seetõttu, et asuvad otse Aegna taga ning nende pindala on kokku (olenevalt veeseisust) 3000 ruutmeetrit.
Robinsonile kohta pole
Aegna püsielanik Hugo Udusaar ütles, et Sillikrunni ja Vullikrunni nime kandvate saarekeste puhul on tegu kõrgema koha või kariga, millel puudub taimestik, kuid mida lesimiskohana hindavad hülged. Vullikrunnil on samuti teada üks kormoranide koloonia, kus kahe aasta eest loeti rohkem kui 400 kormoranipesa.
“Saartel ei kasva midagi, elamiskohaks need ei sobi, sest suuremate tormidega käivad lained üle nii Sillikrunnist kui Vullikrunnist,” selgitas Udusaar.
Kuna Sillikrunnist ja Vullikrunnist lääne pool toimub suur osa Tallinna lahe laevaliiklusest, on väikesed laiud kujunenud meresõitjatele oluliseks meremärgiks.
Sillikrunnil asub ka Teisest maailmasõjast saadik Aegna tulepaak, mis toimib tänini ja millest sai esimene Eestis valmistatud LED-tehnoloogiaga varustatud meremärk.
Vullikrunni võiks jagada
Oliver Alveri sõnul ei saa saarte seni märkamata jäämist väga suureks imeks panna, sest sarnaseid laide on meres veelgi.
Üks selline vaidlusobjekt asub tema sõnul Pranglist lääne pool.
Kohalik rahvas on harjunud kõrgendikku pidama saareks, kuid samas oleneb saare pindala suuresti veeseisust ning tormiga käivad sealt lained üle nagu Viimsi valla äsja avastatud saartestki.
Ent võib-olla Viimsi vald pisut kiirustas mõlema saare enda omaks tunnistamisega? Ehk tahaks üht saart endale hoopis Tallinn, mille kesklinna osaks on teatavasti kõige kadakate ja kividega ka Aegna saar?
Oliver Alveri sõnul Viimsi vald kade ei ole — kui linn peaks tõesti saari endale tahtma, siis nemad on nõus neid meelsasti jagama ja andma näiteks Vullikrunni kohe pealinna käsutusse.
