Viljakuivatites lõõmav tuli on hooletuse tulemus
Nädalapäevad tagasi süttis Peri põllumajandusliku osaühingu teraviljakuivati šahtis põlema vili. “Kuna tegemist on kergesti süttiva materjali ja kuumusega, võib selliseid asju juhtuda,” ei oska ettevõtte juht Eero Timmermann täpseid põhjusi välja tuua. Ta tunnistab, et heakorra ja puhtuse küsimused on väga olulised ning seadmed peavad olema korras ja hooldatud.
Kustutamine võtab aega
“Kõige levinum tulekahju tekkepõhjus on vilja süttimine punkris − niiske vili kuumeneb ja tekib isesüttimine,” räägib Lääne päästekeskuse juhataja asetäitja Indrek Laanepõld.
Samuti võivad ohtlikuks osutuda vigased kütteseadmed ja tehnoloogia vähene või puudulik hooldamine. “Viljakuivatite põlengud tähendavad päästjate jaoks palju tööd,” räägib Laanepõld. Tihti tuleb põlengu likvideerimiseks kogu punker viljast tühjendada, mis võib mõnikord mitu tundi aega võtta.
“Esineb ka juhtumeid, kus põlengu tõttu hävib ainult paar ämbritäit vilja, kuid aega kolde likvideerimiseks kulub väga palju,” toob ta näite ning lisab, et on ka juhtunud, et omanik on pidanud tulekahju tõttu kogu kuivati uuesti üles ehitama.
Kõige olulisem ongi kuivatite hooldamine vastavalt tootja juhistele, teab Laanepõld öelda.
Lõuna päästebüroo peainspektori Kaido Voori sõnul pole sel aastal Lõuna-Eestis veel midagi väga hullu juhtunud, sest senised kuivatite tulekahjud on suhteliselt kiiresti avastatud.
“Ükski kuivati maha pole põlenud,” sõnab Voor, kuid lisab, et riske on nende puhul palju ja kõiki neid nullini maandada peaaegu võimatu.
Kulumine ja kehv hooldus
Suurem probleem on Indrek Laanepõllu sõnul kuivatitega, mis pärinevad veel kolhoosiajast, kuna need on üsna amortiseerunud ja seadmetel ei ole ka kindlasti enam kasutus- ja hooldusjuhiseid. Teine suurem ohuallikas on kuivatiahjud, mida talunikud on ise kokku keevitanud. Sellistel seadmetel ei ole ühtegi ohutust tõendavat normi ega kasutusjuhendit.
Ühe tulekahjude põhjusena toob Kaido Voor välja ka kuivatites oleva tolmu, mis väga kergesti süttib. “Piisab tehnoloogilise protsessi käigus tekkivast väikesest sädemest ning võibki puhkeda suur tulekahju.”
Põllumajandustehnika müügi ja hooldusega tegeleva firma Dotnuvos Projektai müügijuhi ja agronoomi Aivar Jalaka sõnul on tulekahjude üks levinum põhjus ka hooletult puhastatud vili. Kui kõrred jäävad kuivati nurkadesse pidama, tekib kuiv tropp, mis süttib sädet saades. “Mida puhtam vili on, seda vähem on ohtu,” räägib Jalakas ja paneb samuti südamele, et tolmu ei tohi kuivatisse lasta.
Probleemid tekivad ka siis, kui kuivatiseadmeid ei puhastata. Et üleliigset sodi välja saada, peab kuivati tühjaks tegema ja ventilaatori täisvõimsusel tööle panema.Peale selle on väga ohtlikud nii elevaatori- kui ventilaatoririkked ja elektrikatkestused.
Pilsu Talu peremees Madis Ajaots räägib, et rikkeid on neilgi ette tulnud, kuid kuna kuivati on korralikult hooldatud, on seni kõik õnnelikult läinud.
“Peseme survepesuriga masinad seest puhtaks,” räägib Ajaots. Just hooaja alguses tuleb puhtusele erilist tähelepanu pöörata. Kindlasti vahetavad nad ära laagrid, mille purunemisel võib tuli kergelt alguse saada. Samuti lasevad hooldusfirmal üle kontrollida pihustid ja põletid. Kuigi tänapäevane kuivati ei vaja valvet ööpäev läbi, peavad andurid korras olema ning neid tuleb jälgida.
Kuivatid
- 1. augustil süttisid Võrumaal Urvaste vallas Pihleni külas viljakuivatis elektrimootori kiilrihmad.
- 7. augustil põles Tartumaal Nõo vallas Unipiha külas kuivatis vili.
- 12. augustil põles Põlvamaal Põlva vallas Rosma külas viljakuivati šahtis vili.
- 8. augustil põles Järvamaal Albu vallas Kaalepi külas talumaja viljatorn.
Viljapõllud ja kombainid
- 5. augustil põles Tartumaal Ülenurme vallas Täsvere külas kombaini peksumasinapoolne osa.
- 6. augustil põles Tartumaal Rannu vallas Neemiskülas viljapõld.
- 7. augustil põles Valgamaal Helme vallas Möldre külas kombain.
- 8. augustil põles Jõgevamaal Jõgeva vallas Kaude külas viljapõld.
- 8. augustil põles Jõgevamaal Jõgeva vallas Võduvere külas viljapõld.
- 8. augustil põles Viljandimaal Viiratsi aleviku lähedal kõrrepõld.
Allikas: päästeamet
