“Meie topsidest, kruusidest ja klaasidest on palju parem jooke nautida, kui ühekordsetest topsidest,” rääkis Kangus. “Kusjuures tarbijale ei lähe see sentigi kallimaks.”

Kahe- või kolme-eurose pandiraha eest lunastatud topsi tagasi tuues, saab inimene makstud raha tagasi. Võib ka topsi endale jätta, siis pandiraha tagasi ei saa ja tehing meenutab ostmist.

“Meie põhieesmärk on, et festivalil tekiks vähem prügi,” rääkis Kangus Viljandi folgil, kus Topsiringi telk on püsti otse Jaani kiriku nurga juures. Lisaks on neil koostöö kümne sealse toitlustajaga, kelle käest saavad külastajad samamoodi taaskasutatavaid topse. Lisaks on püsti pandud ka topsipesuautomaat, mille tööpõhimõte meenutab nõukaaegse gaseeritud vee automaadi oma.

Viljandi folgil ostetakse nelja päeva jooksul suurusjärgus 100 000 jooki ja see tähendab pea sama suurt hulka ühekordseid topse, mis rändavad pärast prügikasti. Praegu on igaühel võimalik valida ühekordse ja pandiraha eest saadava kvaliteetse korduvkasutatava topsi vahel. Järgmisel aastal on plaanis muuta Viljandi folk vaid korduvkasutatavate topside pärusmaaks, nii et ühekordseid topse poleks sootuks. Sama asi juhtub tänavu ka Intsikurmu festivalil.

Topsiringluse kaugem eesmärk on selles, et inimesed saaksid nende pakutud kaanega topse kasutada ka igapäevaelus näiteks tanklast või mujalt kohvi ostes. Enda topsi sisse kohvi ostes säästab ka siis loodust ühekordsetest topsidest tekkiva prügi võrra, lisaks on tegu kvaliteetse ja omanäolise tootega.

Topsiringil on plaanis huvitava disainiga — alt kolmnurkse ja ülalt ümara kujuga plasttopse Hiiumaal tootma hakata. Asi loodetakse käima saada tänavu sügisel.

“See, miks Viljandi folk ei olnud juba tänavu vaid korduvkasutatavate topside peal, oli vaid meie taga, kuna me ei saanud tootmist nii kiiresti käima,” tõdes Aivo Kangus.