Uuselamuid on tihti ehitatud kohtadesse, kus puuduvad aia rajamiseks sobivad tingimused. Ent mis on kodu, kui selle juurde kuuluvale maalapile ei saa õunapuudki kasvama panna!

Mõne üksiku viljapuu istutamiseks on alati võimalik kasvutingimusi parandada, ka seal, kus tootmisaia rajamine ei tule kulukuse tõttu kõne alla. Siinkohal tuleks meelde tuletada ammu manalasse varisenud kogemustega aedniku sõnu - pole olemas halba maad, on vaid halvad maakasutajad.

Olukorras, kus kõrge põhjavee seisuga pinnase parandamiseks puuduvad veerežiimi reguleerimise võimalused, võib mõne puu jaoks kasutada nn küngasistutamise viisi. Sel puhul ei kaevata maasse auku, vaid veetakse hoopis kokku suurem mullahunnik. Sellest kujundatakse maapinnale küngas, kuhu saab istutusaugu teha.

Seejuures tuleb küngas kujundada küllalt lai, mitte väga järsu kaldega ega kõrge. Alla 2-meetrise läbimõõduga ei soovitata seda vormida. Istutamiskünka laius olgu 3-4 m, kõrgus maksimaal-selt 40 cm. Üksikute kunstlikult tekitatud küngaste vahe võib tulevikus täita ning maapinna ühtlaseks tasandada. Korraga pole ju mahukat mullatööd kulukuse tõttu kerge teostada.

Viljatu pinnase puhul kaevake istutusaugud valmis sügisel, kuigi taimed istutate kevadel. Kaevates peaks viskama pealmise, viljakama mullakihi augu ühele servale ning alumise, toitainetevaese pinnasekihi teisele servale, aga mitte neid läbisegi laiali loopima.Varem valmiskaevatud augu põhjas ja külgedel külmub-sulab muld talve jooksul korduvalt, mis parandab põhjamulla struktuuri. Kuigi mõnikord on soovitatud täita auk mullaga kohe pärast kaevamist, tehakse seda rohkem siiski varakevadel. Hea on kallata talvel istutusauku majapidamisjäätmeid ja puutuhka. See parandab oluliselt kerges liivamaas istikute kasvutingimusi.

Istutusauku täites võib panna augu põhja mättaid, savi või savist mulda, kaevamisel saadud pealmist mulda, komposti, sõnnikukomposti ja puutuhka. Seejärel on vaja kõik koostisosad labidaga läbi segada ning kinni tallata, et muld hiljem pärast istutamist vähem vajuks.

Augu alumisest osast võetud mullale peaks lisama fosfor- ja kaaliväetisi: superfosfaati 1 kg ja kaalisoola 0,2-0,3 kg ühe istiku kohta. Selle mullaga täidetakse augu ääred või segatakse see põhjamulla hulka. Tähtis on, et mulda viidud väetised ei puutuks kokku istutatava puu juurestikuga.

Kui soovitakse istutada sügisel, peaks muld augus saama vähemalt nädala jagu vajuda, muidu on raske õiget istutuskõrgust tabada.