Viljapuude ja marjapõõsaste magneesiumipuudus
Vastab VÄINO PALLUM
Tõenäoliselt on siin tegemist magneesiumipuudusega. Toiteelementide vaegus võib olla otsene või kaudne.
Otsest vaegust põhjustab magneesiumväetiste mitteküllaldane kasutamine või selle elemendi väljauhtumine taimejuurte piirkonnast.
Taimede väetamisel unustatakse pahatihti, et magneesium on niisama tähtis põhitoitaine nagu lämmastik, kaalium ja fosfor ega kasutata magneesiumi sisaldavaid kompleksväetisi. Sagedased tugevad vihmasajud just tänavusel kasvuperioodil soodustasid magneesiumi väljauhtumist. Kerge lõimisega muldadel on see tõsine probleem.
Magneesiumi kaudne puudus ehk omastamishäire (taim ei saa seda mullast kätte) tekib kasvupinna liigse kuivuse korral ehk põuaperioodil. Kui pinnas on väga lubjarikas, ammooniumlämmastiku või kaaliumväetisega üleväetatud, muld liiga happeline ning sellest tuleneva mangaaniliiaga, on taimedel raske magneesiumi omastada.
Aiamulla vähese magneesiumisisalduse või selle halva omastamise indikaatortaimed on õunapuu, sõstrad ja karusmari. Kiiresti reageerivad mainitud puudusele ka luuviljalised ning vaarikas.
Kõige enne ilmneb puudusele viitav lehtede kirjuks minek vanematel lehtedel. Õunapuuvõrsete alumistel lehtedel on soonte vahel piki lehe kesksoont hele- kuni kollakas- või hallikasrohelised ebakorrapärased piklikovaalsed laigud, mis hiljem pruunistuvad. Harvem võivad esialgu ilmuda hele- ja tumepruunid teravapiirilised laigud ning alles seejärel kloroosi kahvatud laigud.
Kirsi- ja ploomipuu roodudevahelised ovaalsed kloroosilaigud on oranži või punaka tooniga. Pearoo lähem ümbrus jääb nagu teistelgi taimedel roheliseks. Hiljem ilmuvad pruunikad kalaluutaoliselt paiknevad nekroosilaigud ning kui neid esineb ohtralt, kuivavad ja varisevad lehed enneaegselt. Mustal sõstral ja karusmarjal muutub lehelaba keskpaik violetjaks, kui magneesiumipuudus süveneb. Leheservades säilib aga normaalne roheline värvus ühtlase kitsa viiruna.
Edaspidi tekivad nekroosilaigud ning leheservad käänduvad alla.
Maasikal ilmuvad lehesoonte vahele purpurpunased lineaarselt asuvad laigukesed, mis liituvad roheliseks jäävate lehesoonte vahel punakateks lintideks. Hiljem muutub kogu leht purpurpunaseks, ka leheäär. Mõnikord on enne värvumist pearoo lähedal märgata kloroosilaike.
Tegelikult võib juhtuda, et on raske eristada magneesiumivaegust kaaliumi- ja mangaanivaegusest. Kaaliumipuudusel algavad aga kloroos ja pruunistumine lehe äärtelt, mis magneesiumivaegusel säilitavad rohelise värvuse nagu lehesoonte lähim ümbruski.
Mangaanipuuduse alguses on lehed marmorjad, kollakad laigukesed paiknevad üle kogu lehelaba, ka lehesoonte lähedal ja lehe äärtel. Samuti ilmnevad vaegusnähud esialgu noorematel ning keskmise vanusega lehtedel.
Magneesiumipuudus ilmneb kõigil aiakultuuridel just vanematel lehtedel, aga ka võrse alumistel lehtedel.
Magneesiumivaeguse kõrvaldamiseks kastke puid ja põõsaid magneesium-sulfaadi lahusega, 15-20g/10 l. Kiiret mõju avaldab väetise pritsimine lehtedele 50-100 g 10 l. Omastamishäire korral on õigem pritsida.
