“Kõik inimesed ei taha tavalist friikartulit,” märgib Repinski. Energiajooksul pakuti kohalike tootjate liha, metsseagrillvorste, kartulit ja köögivilja. Ka laulupeole minnakse kohalike tootjate kraamiga. “See on suur väljakutse, et kohalikud toiduained ei lõpeks. Plaani järgi tuleb toitlustada ligi 80 000 inimest,” lisab ta.

“Õnneks on viimasel ajal põllumajandus Ida-Virumaal kõvasti arenenud, põllud on aktiivses kasutuses ja haritud ning koostöö edeneb.”

Konju mõisa talus 450 kitse pidav Martin Repinski rida laulupeol on magustoidud ja ta plaanib pakkuda magusat kitsejuustu maasikatega.

Laulupeo raames 3.–6. juulini Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul pakuvad Eesti erinevate piirkondade maitseid MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Ida-Virumaad esindav Viru Toit ning Peipsimaa kööki esindav Maitseelamuse Koda, kes pakuvad näiteks suitsuvutte ja haugišašlõkki, ulukilihast grillvorste värske salatiga, aga ka maasikaid ja värsket soolakurki.

Oma road valmistab piirkondlikest retseptidest inspireerituna ka Eesti Peakokkade Ühenduse esindus, kelle menüüst leiab näiteks suitsuahvenat, mulgiputru suitsulihaga, lesta röstköögiviljadega ja suitsutatud lammast karulaugurisottoga.

Põllumajandusministeerium toob Eesti toidu laulupeole koostöös piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Aiandusliidu ja Eesti Toiduainetööstuse Liiduga. Eesti toidu väljak jääb Mere väravatest lauluväljakule sisenedes paremat kätt.