Võimalikke malemänge on rohkem kui universumis aatomeid

 (10)

Võimalikke malemänge on rohkem kui universumis aatomeid
Mihhail Tal ---

Maalehe teadmiseveerg “Tuna & täna” vaatab seekord malerekordeid.


  • Ainus maletaja, kes on võitnud tervelt üheksat maailmameistrit, on Paul Keres (7. I 1916 — 5. VI 1975), peamisi maailmameistritiitli pretendente 1930.-60. aastatel.

  • Maailmameister Viswanathan Anand ütles aastal 2000, et kõikide aegade parimad maletajad on Bobby Fischer, Paul Morphy, Emanuel Lasker, José Raúl Capablanca, Wilhelm Steinitz, Mihhail Tal, Viktor Kortšnoi, Paul Keres, Anatoli Karpov ja Garri Kasparov.

  • Võimalike seisude arv malelaual on rohkem kui 1043 ja vähem kui 1047. Võimalike malemängude arv on vähemalt 10123. Võrdluseks: aatomite arv universumis on umbes 1080.

Keskmiselt on igas seisus võimalik teha 30-40 käiku. On seise, kus võimalike käikude arv on null — nt patiseis. Suurim võimalike käikude arv on 218 — horvaatlase Nenad Petrovići 1946. a koostatud seisus.

Selles seisus on võimalik käikude arv 218. ---


  • 17. II 1989 tegid Belgradi maleturniiril meistrid Ivan Nikolić ja Goran Arsović oma partiis 269 käiku, milleks aega kulus 20:15. Mäng jäi viiki.

  • 21. II 2010 mängis Iisraeli rahvusvaheline suurmeister Alik Gershon (sünd 3. VI 1980 Ukrainas) Tel Avivis korraga 523 vastasega. Ta võitis 454 partiid (86%), tegi 58 viiki ja sai 11 kaotust. Maailmarekordi üritaja simultaanis peab võitma vähemalt 80% vastastest.

  • 4. XII 1960 mängis rahvusvaheline meister George Koltanowski (USA) San Franciscos pimesimultaani 56 vastasega (ajakontrolliks 10 sekundit käigule). Ta võitis 50 partiid ja tegi kuus viiki.

  • 13. X 1999 lõppes pikim kirimalevõistlus. Lõuna-aafriklased Reinhardt Straszacker ja Hendrik Roelof van Huyssteen mängisid esimese kirimalepartii 1946. aastal. Pärast 112 mängu, millest kumbki võitis pooled, lõppes nende 53 aastat kestnud võistlus Straszackeri surma tõttu ning jäi viiki.

  • Kõigi aegade kõrgeima Elo koefitsiendi — 2851 — saavutas maailmameister Garri Kasparov juulis 1999 ja jaanuaris 2000.

  • Juulis 1972 oli Bobby Fischeri Elo koefitsient 2785 tabelis teisel kohal oleva maailmameistri Boriss Spasski omast (2660) suurem 125 punkti võrra. Kasparovi suurim edumaa oli 82 punkti jaanuaris 2000.

  • Eestlane Ortvin Sarapu(u) (22. I 1924 — 13. IV 1999) tuli 1952.-1990. aastal 20 korda Uus-Meremaa meistriks.

  • José Raúl Capablanca (19. XI 1888 — 8. III 1942, maailmameister 1921-27) ei kaotanud kaheksa aasta jooksul (10. II 1916 — 21. III 1924) kordagi, mängides 63 partiid, sh maailmameistrimatš Emanuel Laskeriga 1921.

  • Lätlane Mihhail Tal (9. XI 1936 — 28. VI 1992, maailmameister 1960-61) mängis 23. X 1973 kuni 16. X 1974 järjest 95 kaotuseta turniiripartiid.

  • 10. II 1996 saavutas IBMi arvuti Deep Blue Philadelphias esimese arvutina võidu maailmameistri üle: alistas Garri Kasparovi. Siiski võitis Kasparov 3 mängu ja viigistas 2 ning võitis matši 4:2.

11. V 1997 saavutas Deep Blue New Yorgis revanšmatši otsustavas, kuuendas partiis võidu ning võitis kogu matši maailmameistri vastu 3,5:2,5.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare