Võimekuse pingerida saab vallavanematelt kriitikat
“Siin on aluseks võetud ressurss, teisisõnu see, kui suur on omavalitsuses bürokraatia,” rääkis Plakso sel nädalal avalikustatud kohaliku omavalitsuse võimekuse uuringust, mille naelaks oli linnade-valdade edetabel.
Hindama peaks ka kohustusi
Veel väitis Plakso, et regionaalminister Siim-Valmar Kiisler on tellinud endale meelepäraste tulemustega uuringu. “Kui Tallinna linnalt ja Orava vallalt nõuab seadus samu asju, siis kindlasti ei ole see võimalik,” ütles ta. Samas on juttu teenuste ümberhindamisest räägitud juba 15 aastat.
Puudusi on OÜ-lt Geomedia tellitud uuringul veel.
“Uuringus on miinuseks see, kui vallal puudub kool, kuid ei hinnata seda, kui omavalitsus suudab kindlustada lastele õppimisvõimaluse kaasaegses ja heade tingimustega koolis,” tõi Plakso näitkeks.
Tähelepanuta jäetakse oskus teha koostööd ja leida toimivaid lahendusi ilma üle jõu käivaid kohustusi võtmata.
Orava vald oma 812 elaniku ja 17 töötuga on küll kaheldamatult väikevald, kuid suudab pakkuda oma elanikele püsivat ja sõbralikku elukeskkonda. “Me pole supervõimekad, kuid saame hakkama, ja mitte sugugi halvasti,” hindab vallavanem.
KOVi võimekuse 2007.–2010. aasta tabelis on Orava vald 41,3 indeksipunktiga 177. kohal.
Plakso meelest võiks praegustele näitajatele lisaks hinnata omavalitsuste kohustusi, mille suurusega paistavad eriti silma Tallinna ümbruse vallad.
“Viimsis on suur kooli- ja lasteaiakohtade puudus,” tõi Plakso välja. “Praegu ehitatakse suure kiiruga koole ja lasteaedu, kuid mis saab neist edaspidi, kui kasvutsükkel on möödas? Kas praegused koolinoored ikka jäävad sinna elama ning laste sünd jätkub, ning kui mitte, mis nende hoonetega siis peale hakatakse?”
Erioskusteta inimesed jäävad töötuks
Vasalemma vald asub Harjumaal ja Tallinna lähedus peaks andma arenguks üsna hea eelise.
Samas langes 2700 elanikuga omavalitsus 2010. aasta pingereas nelja aasta tagusega võrreldes kõige enam — koguni 76 kohta, vajudes 115ndaks. 2007.–2010. aasta tabelis on Vasalemma 54,2 indeksipunkiga 90. kohal.
Ometi pole see päris tavaline vald. Suure osa pindalast võtavad enda alla kaks kinnist asutust: Murru vangla ja Ämari lennuväli.
Vallas on kaks põhikooli kokku 210 õpilasega, üks neist vene õppekeelega — jällegi erisus.
Kumbki neist pole aga n-ö saatuslik. See on hoopis töötus, tõdeb juunikuust ametis olev vallavanem Mart Mets. Praegu on töötuid 88, enamiku moodustavad vähekvalifitseeritud ja erioskusteta inimesed.
Vastandina Vasalemmale on kõva tõusu läbi teinud Ambla vald. 2007. aastal oldi 78., nüüd 48. kohal. Nelja aasta koondkoht on 65. “Selle taga on mõistlik majandamine,” väidab vallavanem Rait Pihelgas. Jah, uusi hooneid pole märgatavalt kerkinud, aga ettevõtlus kosub. “Masu on uisapäisa tormamata üle elatud.”
Muret teeb pigem see, mida omavalitsus muuta ei saa — Järvamaal on keskmine palk tunduvalt kehvem kui Tallinnas. Ning selle raha ostujõu, mis varasemaga võrreldes juurde tekib, sööb inflatsioon.
Tähtsam on, kuidas inimesed elavad
Lavassaare vallavanem Ene Täht vaatas korraks indeksit, milles vald kõige tagumiste esiservas, aga naasis peagi igapäevaste asjaajamiste juurde.
Pealegi, mida näitab 213. koht 226st, kui tänavad on öö läbi valged, teed korras (peaaegu kogu ulatuses on valla teedel asfalt), reservid teede lükkamiseks lumerohkel talvel olemas, lasteaias käib üle 30, koolis kuus last.
Räämas kortereid on üksikuid, väga räämas maju pole ühtegi.
Jah, kirikut ega kõrtsi pole, aga ilmselt usutakse ka jumalat ning juuakse viina.
Pooleliolevad uusehitused valda ei vaeva — paiknetakse ju kruusavallil, ümberringi on soo. Kuhu sa ikka ehitad!
Mõni aasta tagasi räsisid valla töörahvast koondamised, nüüd askeldatakse turba kallal taas. Ühed on tööd leidnud Pärnus, teised välismaal.
“Oleme mõõdukalt optimistlikud,” tunnistab Täht. Samas kardab ta talve. See on ikka mõne pankroti kaasa toonud.
Rahvaarv hüppas praamisoodustusest
Päris hea seis võimekuse tabelis on Kihnul. Tõustud on läbi viimaste aastate, eelmise aasta tulemuseks 39. koht. Nelja viimase aasta koondtabelis on Kihnu 56,5 indeksipunkiga 70. kohal.
Nagu ka mitmel teisel saarel, on Kihnu elanikele lisa tulnud. Vallavanem Ingvar Saare ütlust mööda pole siin põhjust vaja kaugelt otsida — kodusaarele sisse kirjutama paneb sõidusoodustus, mis laieneb ka autole. Nii elab Kihnus rahvastikuregistri andmetel 713 inimest, tegelikult umbkaudu 500.
Lisaks on end saarele sisse kirjutanud mõned jõukamad inimesed, keda praamisoodustus ei mõjuta, kuid kes soovivad anda oma panuse saare arengusse. “Muidugi näitab inimeste arvu kasv ka usaldust,” möönis Saare.
Kihnu on kõvasti pingutanud, et vajalikud investeeringud laenudeta ära teha. “Me oleme toime tulnud, kuid raskemad ajad on ees,” prognoosis Saare.
Muredest on esmajoones päevakorral lastehoid ja lagunev kool — lasteaiakoha järjekorras ootab kümmekond last ning kool on nii kehvas seisus, et seda ei saa isegi rekonstrueerida.
Muret valmistavad ka meretransport ning tervishoiuteenus — mis saab siis, kui praegune staažikas perearst ei ole enam nõus lepingut pikendama?
“Meil ei lähe siiski halvasti,” tõdes Saare. “Kui hinnata sisetunde järgi meie kohta teiste omavalitsuste hulgas, siis jääme kindlasti esimese poole sisse.”
