Volinikud tulevad Tallinna Hollandi munadest rääkima
Sel suvel tuli avalikuks, et Hollandist oli teistesse Euroopa riikidesse eksporditud miljoneid mürgise kemikaali jääkidega saastunud kanamune. Nii on Euroopa Liidus alanud tõsine munaskandaal. Järgmise nädala algul kogunevad Tallinna Euroopa liidu põllumajandus- ja kalandusministrid mitteametlikule kohtumisele. Ehkki kohtumise põhiteemaks on põllumajanduspoliitika tulevik ning riskijuhtimine, kujuneb ka ministrite kohtumisel üheks oluliseks teemaks Euroopa munaskandaal. Seda teemat avab EL ministrite kohtumisel EL volinik Vytenis Andriukaitis.
„See munateema on päevakorda võetud liikmesriikide soovil, osad EL volinikud tulevad selle teema tõttu Tallinna kohtumisele,“ teatas veterinaar-ja toiduameti(VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda. Kalda selgitas, et sel teemal on kaks poolt: üks pool on seotud konkreetselt toiduohutuse küsimusega: kuidas ja mil viisil selliste taimede ja loomade puhul kasutatavaid preparaate vältida, riske ohjata, et toit ei saastuks. Teine pool on seotud administratiivse koostööga – kuidas liikmesriigid peaksid vastavat infot vahetama.
„Siin oli etteheide ühelt riigilt teisele, et seoses menetlusega infot välja ei antud. Samas kogu see kaup, mis oli saastunud, liikus mööda Euroopat ringi,“ tõi näiteid Olev Kalda. Kalda lisas, et praegu tuvastame üha uusi riike, kuhu saastunud munad on jõudnud, samas parema infovahetuse puhul oleks saanud tuvastada saastunud toidu tunduvalt varem.
„Hetkel on nii, et selle munaskandaaliga on seotud 21 liikmesriiki. Tegu on rahva keeles putukamürgiga, räägime pestitsiidist ehk putukatõrjevahendist, mille kasutamine on lubatud teatud tingimustel nii loomadel kui taimedel. Aga tõrjevahendi toksilisuse tõttu ei ole lubatud seda kasutada neil põllumajandusloomadel, kelle toodangut kasutatakse toiduks,“ selgitas Olev Kalda. „Seda preparaati kasutatakse, aga kuidas – siin on kehtestatud jääkide piirnormid, kui neid ei ole ületatud, siis nad ei ole tervisele ohtlikud. Munade puhul on piirmäär olemas, aga küsimus on, kui palju ta läbi toodete võiks inimese tervisele ohtu kujutada,“ rääkis VTA peadirektori asetäitja. Ta rõhutas, et toiduohutust munade osas on tunduvalt tõhustatud.
„Riskihindajad on teinud ära tubli töö. Kui näiteks tarbija sööb tavalist pastatoodet, milles on hetkel tuvastatud kõige kõrgema määraga saastunud mune, siis näiteks 10 kilone laps võiks süüa sellist pastatoodet kuni 250 grammi päevas, siis see pole ohtlik,“ tõi näite saastunud munade pestitsiidi sisaldusest Olev Kalda.
„See risk toiduohutusele ei ole suur, aga sellist saastatust ei tohi olla, “ lisas Kalda