Võõra teo pähe tapetakse omasid

Paisuv pahameel nuhtluseks muutuda võiva võõrliigi lusitaania teeteo vastu seab ohtu kodumaised suured nälkjad, kuna inimesed ei tee liikidel vahet.

Meedias kajab taas hoiatus, et kui lasta Eestisse jõudnud võõrliigil lusitaania teeteol (on kojata tigu ehk nälkjas) vabalt levida, võib ta vallutada aiad ja osa põldudest ning mõjutada kehvas suunas kodumaiste teoliikide elu.

Paljudes internetikommentaarides on aga lusitaania teetigu kiiresti muutunud “suureks nälkjaks”, keda siin ja seal on nähtud ja keda ollakse valmis tapma.

Kuid ohvriks võivad sattuda hoopis Eesti oma suured nälkjad, kes eelistavad looduslikke elupaikasid, tavaliselt aedades ei liigu ja seal mingeid suuri sööminguid ei korralda.

Võõrliik lusitaania teetigu leiti Eestis esimest korda 2008. aastal ühest Pärnu linna aiast. Ta on suur (täiskasvanud loom väljasirutununa kuni 15 cm pikk) ja erksavärviline – oranž pruunimate, punakamate või kollasemate variantidega. Tema keha pinda katab oranžikaskollane lima.

Lusitaania teetigu aetakse kõige sagedamini segi seatigudega. Eesti tavalistest suurtest seatigudest, must-seateost ja suur-seateost, on teda võimalik aga juba värvuse järgi kergesti eristada.