kus plankton lahmib

seal on kommenteerinud

veebikommarid

A. ITSKOK



Kvoodivargad tabatud

Möödunud kolmapäeval teatas Reuters Naerile, et Tšehhi riigilt varastatud 475 000 ühikut Euroopa Liidu saastekvooti on leitud.

“Sellise koguse saastekvoodi sattumine kuritegeliku grupeeringu kätte võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi,” vahendas Reuters Tšehhi keskkonnaministri Dobro Vojáki sõnu.

Tänu Tšehhi ja Poola piirivalvurite tihedale koostööle õnnestus ametivõimudel varaste jõuk tabada veel enne, kui kvoot mustal turul kurjategijate kätte sattus.

Nimelt märkasid Poola piirivalvurid eesotsas leitnant Stanisław Kolickiga piiriületuskohas kahtlast furgoonautot. Lähemal uurimisel selgus, et auto kütusepaaki oli paigutatud peidik, mis oli pilgeni täis mõne päeva eest Prahast kaduma läinud saastekvooti. Kurjategijad anti koos varastatud kaubaga üle Tšehhi võimudele.

Ikla piiripunktis aga tabasid Eesti tolliameti töötajad neljapäeval Läti kodaniku, kes üritas üle piiri smugeldada suures koguses piimakvooti. Piimakvoot oli villitud liitristesse plastpudelitesse ning kurjategija püüdis jätta muljet, et ta viib Lätti enda tarbeks õlut.

Lähemal uurimisel aga selgus, et tegemist on erakordselt puhta piimakvoodiga, millest juba milligramm võiks tappa hobuse.

Reedel aga tabati Eesti ajaloo suurim kvoodivaraste grupeering, keda politsei ja piirivalve oli mitu kuud tulutult jahtinud.

Lugu sai alguse mullu sügisel, kui kalaamet avastas rutiinse inventuuri käigus, et laost on kaduma läinud suurem osa Eestile eraldatud räimekvoodist.

Esialgu arvati, et kvoot on aurustunud, kuid nii suure koguse räimekvoodi aurustumine on kalandusspetsialistide sõnul vähe tõenäoline. Uurimise käigus leitud niidiotsad viisid Narva jõe äärde, kuhu paigutati salajane varitsus.

Reedel saavutatigi edu, kui tabati 12 ööpimeduse varjus üle Narva jõe Venemaa poole ujuda üritanud vietnami keelt tundmatu aktsendiga rääkivat isikut.

Läbiotsimisel leiti üles kogu kadunud räimekvoot, samuti tuli päevavalgele kahtlast päritolu tursakvoot. Kogu kraam oli pakendatud väikestesse õhupalle meenutavatesse kummikotikestesse ning peidetud jõuguliikmete kehaõõnsustesse.

SERGEI KRAANA

kvootide riisumise vastu võitlemise osakonna juhataja



VILDE VAADE

See on õudne. Kortsus paberraha vastu ei võeta, Hispaania euromünte ei tunnistata — jää või nälga! Eurokalkulaatorit pole kah veel.

Sellele vaatamata käisin koos presidendipaariga Läänemere tsirkusetuuril ja ostupeol. Õlled võtsime laevalt kaasa, kuna maal on need palju lahjemad ja kallimad. Käisime Stockholmis poodlemas, kunni nägime ka. Huvitav on see, et seal saab endiselt kroonides maksta. Millal paralleelkäibeaeg lõpeb, pole teada.

Ma ei jõudnud ära imestada, kuidas ilguti meie Evelini kallal, et tal on peas moest läinud vildist kübar, õigemini turban. Koosseisuvälise ülisalanõunikuna tegin presidendi kantseleile ettepaneku: selleks et ei oleks Evelini riietuse ja peakatte üle ilkumist, olgu tal igal kohtumisel üks kindel vorm: rulluisud all, aksessuaarideks viiul õlal ja leivapäts kaenla all. Toomad lubasid mõelda.

Kohtusin Sepa Evelyniga. Kuna ta tõenäoliselt enam Toompeale ei saa, siis lasin endale kui valijale ohtralt välja teha: sinikaelpardi praad põrsaroosa muskaatveini dipikastmes, kamapallid jogurtis, vorsti-kiluvõileivad, roheline tee.

Meil oli hea olla, meil oli intellektuaalselt huvitav vestlus, arutasime ka teemadel “Rukkirääk meis ja meie ümber” ning “Miks linnupoegade haudumine vajab vaikust ja rahu?”. Pärast lasi ta mind taksoga koju viia.

Lugupeetud poliitikud, eriti Lenk, Tuus, Randpere, Vaher ja Tuiksoo, millal on järgmised kohtumised valijatega? Andke aegsasti teada, siis tean majarahvale ka teatada.

Käisin Aru Peebuga sohvabaaris, tegime õlled. Ka temale tuli üllatuseks, et kamraad Antropov reformiparteis oma kohta enam ei leidnud. Kui olin piisavalt auru all, kukkusime kohvikus põrandale ja hakkasime skandeerima: “Antropovit! Antropovit!”. Asjata.

Järgmisel päeval tegin Partsile ettepaneku panna maanteede äärde üles aegluskaamerad — kui keegi sõidab aeglaselt, saab trahvi.

P. S. Kuna mind parlamendi valimisnimekirjadesse ei lisatud, siis otsustasin, et sean oma kandidatuuri üles valitsusse. Samas müün kasutatud valimisplakatit.
ANTON VILDE

Riigikogu masendusliige



LUGEJA KIRI

  Lugupeetud Villem Sakspere!

Kas vastab tõele, et kukesammu-nimelist mõõtühikut pole tegelikult olemas, nagu kinnitab mu vanameessõber?

KREETA KARBU

Kitsekülast

  Lugupeetud Kreeta Karbu!

Ei vasta. Kukesamm on täiesti olemas.

Kukesammu pikkus on täpselt defineeritav parömioloogia (rahvaluule lühivormide teadus) ja astronoomia (täheteadus) kaudu.

Kõnekäänd kõlab nii: “Täna jua pääv kukesamm pikemb — üeldasse jõulu viimasel pühal.”

Pööripäeval, 22. detsembril on päeva pikkus keset Eestit (Paides) 6:14, Päike tõuseb asimuudil 138°05’ ja loojub asimuudil 221°55’.

Kolmandal jõulupühal, 27. detsembril on vastavad andmed 6:16, 137°47’ ja 222°15’.

Päikese teekond kolmandal jõulupühal (138°05’ — 137°47’) + (222°15’ — 221°55’) = 38’ pikem kui pööripäeval. Seega on kukesamme pikkus silmapiiril 38’ kaareminutit.

Silmapiir on seisvast inimesest 4,5 km kaugusel. Ringikujulise silmapiiri ümbermõõt on 2pr = 2p x 4,5 = 28,3 km. Ühe kaarekraadi pikkus on 28300 m / 360° = 78,6 m.

Seega on kukesammu pikkus 78,6 x 38/60 = 49,8 m ehk ümardatult 50 m, m.o.t.t.

VILLEM SAKSPERE

tühjatoimetaja



VAATAKS TÕTT

JAANUS PIIRSALU: “27 protsenti Venemaa elanikest vastas, et loomulikult tiirleb just Päike ümber Maa.”

Eesti Päevaleht, 30. detsember 2009



TÕRRE PÕHJAST

Mina sain rikkaks vanamoodsal kombel. Olin hästi kena ühe jõuka sugulase vastu natuke enne tema surma.

MALCOLM FORBES



TÕSI TAGA

- Kui naise seenele saadad, ära pärast igaks juhuks sousti söö!

- Tark naine teab, et parem on olla Vahemere ääres kui mehevare juures.

- Suitsetamisvastane plaaster mõjub siis, kui suu sellega kinni kleepida.

- Vahel satub ka maa sool paraja supi sisse.

- Parem käsi sees, kui sõrmed sahtli vahel.

ANDRES ÜLVISTE



  PAETISME

- Eestis läheb elu libedalt, eriti sõidu- ja kõnniteel.

- Raamatule “Kaka ja kevad” ilmub järg “Sitt ja suvi”.

- Nõukogude ajal kutsuti neid seltsimeesteks, nüüd superstaarideks.

- Meie laskesuusatajad võiksid kasutada paukpadruneid — vahet pole.

JÜRI PAET