Praegune koht omavalitsuste võimekuse pingereas on keskmiste hulgas, ent õhus on edasiminekut ja ideid. Spordikommentaator ütleks, et Vormsi on trammi alt välja tulnud ja näitab õiget mängu.

Lapsed, ärge te siia tulge!

Kui Vormsil sündinud ja koolis käinud Ege Kanarbik koos abikaasa Gerdiga mõne aasta eest saarele tagasi kolida tahtis, olid vanemad tugevasti vastu ning püüdsid plaani maha laita.

“Nad ütlesid kohe, et mida te siia tulete, siin ei toimu ju midagi ja noorel inimesel pole mõtet virelema tulla,” on Egel hästi meeles.

Praegu on nad saarel ühed suurimad lihaveisekasvatajad, tegelevad rannaniitude hooldamisega ning otsivad võimalusi tootmise laiendamiseks. “Minu jaoks on Vormsi võimaluste saar,” ütleb Mõisakülast pärit Gert Kanarbik ja mõtleb seda tõsiselt. “Ole ise ettevõtlik, ja elu hakkab minema!”

Kanarbikud alustasid ise projektiga saadud loomadest ning asusid sealt edasi täie jõuga ettevõtmist arendama, teisisõnu, teavad, mida räägivad.

Gert Kanarbiku lause võimaluste saare kohta võikski vabalt olla praeguse Vormsi lipukirjaks. Saarele on sisse kirjutatud 420 inimest, neist pooled elavad siin ka talvel. Koolis õpib 18 last ning lasteaiast on edaspidi lisa tulemas.

Vallavanem Urmas Pau (20 aasta jooksul kümnes selle ameti pidaja) lausub, et vald tuleb majanduslikult hästi toime.

Tänavuse eelarve aasta investeeringute suurusjärk on koos toetustega miljon eurot ning selle eest on kerkinud külakeskus, käib kooli katuse vahetus ning sõlmimisel on lepingud tankla ja jäätmejaama ehituseks.

Kuidas saarel, kus pikka aega ei suudetud kokku lepiida, kes neist üldse vallavanem on, äkki asjad vähemalt väljast vaataja jaoks sujuma on hakanud?

Üks põhjus võib peitud omapärase kosseisuga vallavalitsuses. Urmas Pau selgitusel käib igapäevaselt tööl nö kantselei pool, kuid lisaks kuulub vallavalitsusse seitse ettevõtjat, kes palka ei saa. Istungitel aga käivad ja kaasa mõtlevad. Nii on kaetud erinevad elualad ning areng ühtlasem.

Vormsilased ütlevad, et kaks aastat ametis olnud Paul on nii palju ideid, et selle vooluga oli esiti raske kohaneda ning osa mõtteid tundus ajast ja võimalustest igapidi ees. Kes oleks siis võinud tõsimeeli arvata, et Vormsi saarel õnnestub korraldada kultuuriüritus, kuhu tuleb 1500 inimest?

Ent just nii sel suvel läks. Jan Uuspõllu ja Tanel Padari “Vabanenud vanaisad” müüs mürinal ning ühel hetkel läksid publiku vedamiseks käiku lisareisid ja kõik vabad alused, mis sellist teenust said pakkuda. “Me tahame kindlasti olla varasemast avatumad ja saarele rohkem tähelepanu tõmmata,” ütleb Pau ise.

Niitke ümbrus puhtaks!

Mõne aja eest üllatas saar avalikkust projektiga Smart Vormsi, mis peaks IT-lahenduste abil aitama senisest hõlpsamini lahendada igapäevaelu vajadusi. Mis on sellest saanud?

“Edeneb,” kinnitab vallavanem. “Kool saab kohe koos katusevahetusega päikesepaneelid. Juurde on plaanitud lahendus, mille abil lapsed saavad energia tootmist mõõta ja jälgida.”

Olgu öeldud, et kogu saar on kaetud kiire WiFi levialaga, mis on vabalt kättesaadav nii omadele kui külalistele.

Saare prügimajandust küll veel netis mõõta ei saa, kuid suvel massiliselt turiste ligi tõmbav Vormsi on silmatorkavalt puhas. Saart katab 16 prügimajast koosnev võrgustik, kuhu saavad 13.50 eurose aastamaksu eest oma prügi liigiti ära viia kõik vormsilased, samasse läheb ka turistide praht.

“On selge, et ega nad seda mandrile tagasi vii. Samas ei taheta ka prügi maha visata, pigem otsitakse ikka prügikast üles.”

Tuuniti pisut ka heakorraeeskirju. “Läbisõiduteede äärde jäävad kinnistud peaksid siiski olema korras ja niidetud, mitte vööni võsas,” leiab vallavanem. “Saatsime välismaal elavatele omanikele meenutuskirjad ning toimis päris hästi, inimesed hakkasid tegutsema.”

Muidugi on siingi veel jupp teed minna, alati ja kõigile ühest ütlemisest ju ei piisa. Ent vald on võtnud kindla joone — räämas välisilme ei tule kellelegi kasuks.

Muutusi on veelgi. Läinud kevadest saab saarele maanduda väikelennukiga. Plats selleks on niidetud ning märgistatud.

Märtsist hakkas saarel lisaks perearstile tööle kiirabibrigaad. Viis vormsilast läbisid koolituse ning on nüüd vahetustega 24 tundi valves. Abikutsed suunatakse brigaadidele läbi numbri 112 ning vajadusel on neile abiks Põhja-Eesti Regionaalhaigla asjatundjad.

“Oleme saanud väga erinevaid kutseid,” räägib üks meeskonna liige Heily Piip. On olnud kriime, kukkumisi, kergemaid ja raskemaid vigastusi — kokku ligi 60 väljakutset. “Nägime selle suvega siin vist küll kõike,” arvab Piip. Seda, et saarel neid vaja ei oleks, ei saa küll keegi öelda.

Millal oma silmaga näeme?

“Näed, rikun seadust!” ütleb Vormsile teel olev naine ja kõlgutab laevas viieliitrist bensiinikanistrit. Iseenesest ei tohiks niimoodi kütust vedada, aga seda teevad kõik. Saarel pole ju tanklat, aga tööd tahavad tegemist.

Tanklaehitus peaks saare keskel Hullos kohe-kohe käima minema, aga seda on lubatud nii kaua, et… Ühesõnaga — usutakse siis, kui valmis on!

Teine asi, mille ehitus peaks juba käima, on uus sadam. Sellega alustab AS Saarte Liinid kohe, kui kõik plaanitust pikemaks veninud hanked lõpetatud saavad. Kersleti külas elav Ain Ojasoo aga tahab näha päeva, mil saarel sõitev buss teistpidi käima hakkab. “Buss sõidab saare hommikul ja õhtul läbi,” seletab ta. “Võiks olla nii, et hommikul on ring üht- ja õhtul teistpidi, siis saaksid vahepeal marjule või seenemetsa sõitnud inimesed jälle kergesti koju tagasi!”

Ainil on veelgi mõtteid ning neid ta jagab lahkesti. Maalehe lisa Targu Talita on juba kirjutanud tema ratastega redelist, mida saab kergesti ühe õunapuu juurest teise juurde veeretada.

Viimasel ajal on Ain mõelnud, et kooli võiks lapsi võtta üle aasta — oleks klassid suuremad ja õpetajatel parasjagu koormust. “Midagi hullu ei juhtu sellest, aga süsteem läheb palju tõhusamaks,” arvab ta.

Kui saates “Vabariigi kodanikud” esines Tartu Ülikooli professor Jaak Vilo, helistas Ain ka talle ja rääkis oma mõtetest. “Ta ütles, et tema pole otsustaja. Aga kus need otsustajad siis on, magavad oma kohvitasside taga!” pahandab Ain ja lubab, et kui kiiremad aiatööd tehtud saavad, paneb oma mõtted paberile ja saadab lehele. Samal ajal uitavad Hullo lähedal metsas seenelised. Vormsi seenerikkus on tuntud ja külalisedki ämbritega puude vahele kaasa võetud.

Kui kaks seeneliste ahelikku lõpuks kokku põrutavad, lööb üks punt käega ja tuleb võsast välja. Pakiruum on seeni täis ka ja võib koju minna.

“Elul pole siin häda midagi,” kinnitab Arvo Käver kukeseeni takseerides. Talle meeldib, et Vormsi kuvand on paranenud, et infot saareelu kohta saab kergemini kätte.

Hea elukeskkonna loovad Arvo meelest inimesed, kes end ise saarel hästi tunnevad ja siinset elu nautida oskavad. Arvo meelest on saarel veel üks hea asi — kõrts Krog.

Krog asub majas, mis on jõudnud olla nii pastoraat kui meierei. Igal sügisel toimub siin hooaja lõppu kuulutav pidu, mille peibutuseks on rootslaste kuulus mädakala surströmming.

Isegi haisev kala toob kasu

Surströmming on vaatides käärima lastud kevadine räim, mis purki pandunagi oma elu edasi elab. Säärane kummis purk avatakse pesukausis, et surve haisvat vedelikku lakke ei lööks.

Kui viimasel korral Krogi ees see töö ära tehti ning kuulus delikatess tuppa viidi, keeldus üks laps sinna sisenemast ja ühel mehel hakkas halb.

Vanemad olijad, kes peol enne käinud, haarasid aga kahvlid ja pahandasid, et kallis kala nendeni nii aeglaselt tuleb. Siis nad mekutasid ja otsustasid, et see tänavune on kaunikesti mahe!

Teised aga kiitsid, et hea on olla eestlane, kellel nii hirmsat rahvustoitu pole. Mõned ei tahtnud koleda haisuga räime suhugi panna. Polnud ka vaja, piisab, kui see on taldrikul olnud — pärast seda maitseb iga sealne pala nagu see va hapuräim.

Üks purgitäis oli aga nii ära hapnenud, et kalast oli saanud püdel mass. Natuke napsised sellid jõid selle hiljem kõrrega ära…

Krogi omanik Andres-Andi Sarv ütleb, et kohalikele rannarootslastele mõeldes on surströmming just paras roog, millega välja tulla. Seda hoolimata asjaolust, et siiani pole veel leitud kedagi, kellele roog meeldiks.

Ometi registreerub igal aastal peole tunduvalt enam inimesi, kui ruum neid vastu saab võtta. Purskavate kalapurkide avamisest on saanud sündmus, kuhu tulevad vanad ja noored.

Ka sel aastal sai pidu kohe hoo sisse, kõrvuti lõid tantsu kõrgetel kontsadel neiud, suurte saabastega matkajad ning lipsudega või kampsikutega vanad merekarud.

Öelgu regionaalminister pealegi, et alla 5000 pole omavalitsusel võimekust loota. Kõva kümme korda väiksemal Vormsil elu edeneb. 


VORMSI VALD

- 132. koht KOVi võime­kuse tabelis 2008–2011.

- Pindala: 93 km².

- Rahvaarv: 420, talvel vähem.

- Asustustihedus: 4,3 inimest/km².

Allikas: internet