Vormsi saar valmistub suurejooneliseks peoks

Väikesel Vormsi saarel valmistutakse olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese.

„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“

Olavipäevade tähistamise traditsioon kandub aastasse 1990, kui 29. juulil taaspühitseti Püha Olavi kirik. 14. sajandist pärit kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis. Tornita kirik seisis pikalt tühjana pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailmasõja lõpul. Kirik on omaette vaatamisväärsus, mille kõrval surnuaias asub maailma suurim rõngasristide kogum. Olavipäevad on vaieldamatult saare suurimad pidustused, mille kõrval kahvatub isegi jaanipäev.

Eelmise aasta olavipäevade kulminatsioon oli Monoteatri kontsertetendus Vabanenud vanaisad, mis tõi saarele üle 2000 inimese. Kohalike elanike sõnul pole saarel sellist rahvamassi mitukümmend aastat nähtud. „Sviby ja Rohuküla vaheline veetee meenutas laevarohkeid Veneetsia kanaleid. Iga tunni tagant saabus jahte, kaatreid ja suuri eelajaloolisi aluseid, mis tõid rahvast mandrilt saarele pidustustest osa saama,“ ütles kontsertetenduse korraldaja Karl Kermes.

Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamist, on akustiline kontsert “Ott Lepland Unplugged”, mis on juba tänaseks pannud Vormsi ja mandri vahelise praamiliikluse tavapäratusse olukorda. Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise.