Võrtsjärve põhjaosa navigatsioonikaart valmib kevadeks

 (1)
Teet Daaniel ujub üle Võrtsjärve
Foto: Eero Vabamägi

Veeteede Amet lõpetas hüdrograafilised mõõdistustööd Võrtsjärvel. Edasi saavad ameti kartograafid omakorda kauaoodatud Võrtsjärve põhjaosa navigatsioonikaarti koostama hakata.

Miks Võrtsjärv aga üldse seni tervikuna mõõdistamata oli, ei oska ka Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling täpselt öelda. „Ju siis polnud nõukogude ajal selleks kas tahtmist või vajadust,“ ütleb Väling. Mingi mõõdistus oli küll ka varasemast olemas, kuid see ei vastanud päris suurel määral tegelikkusele. „Sama seis on ju tegelikult igal pool, kuhu me pole veel kaasaegsete mõõdistusseadmetega jõudnud,“ kinnitab Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja.

Võrtsjärve mõõdistamise juures oli aga kõige keerulisem see, et varem oli riigil seal vaid väike kaater EVA-303, mille peal olev mõõdistuskajalood ei olnud väga võimekas. Üks takistus oli alalõpmata ka ilm, sest tugev lõuna- ja edelatuul ning lained segasid mõõdistustöid. Samuti on järve kaldaäärsed alad kohati väga kivised ja ohtlikud – seal on ikka päris mitu sõukruvi viga saanud. Nüüd, kui Veeteede Ametil oli kasutada uus katamaraan-tüüpi kaater „Kaja“, olid takistused märksa väiksemad. Kaod ilma tõttu vähenesid drastiliselt ja korraga mõõdistatav ala suurenes oluliselt, kuna „Kaja“ peal on uus lehviksonar, millega saab korraga katta 5-6 korda laiema ala kui varem.
Praegu tegelevad Veeteede Ameti hüdrograafid Võrtsjärvel kogutud sügavusandmete puhastamise ja töötlemisega. „Kui see ükskord 2016. aasta lõpuks tehtud saab, siis saavad kartograafid hüdrograafia infosüsteemi HIS vahendusel need andmed kaardi tegemiseks kasutusele võtta,“ ütleb Peeter Väling.

Seotud lood:

Ka praegu saavad HISi avalikus vaates kõik huvilised juba töödeldud mõõdistusandmeid näha. Selleks tuleb HISi rubriigis "kaardikihid" aktiveerida valik "sügavuspunktid", vajutada "kehtesta muudatused" ning mõõdistusandmed kuvataksegi teie arvutiekraanile.

Kaardi tegemine käib aga järk-järgult. Niipea kui mingi osa andmetest kasutamiseks valmis on, saavad kartograafidele need kättesaadavaks hüdrograafia infosüsteemi vahendusel. Uued navigatsiooniandmed ilmuvad niipea, kui põhjaosa kaart valmis saab, ka maa- ja merekaardile ning rakendusse NUTIMERI.

Millal Võrtsjärve põhjaosa navigatsioonikaart peaks valmis saama, seda kuupäeva ei saa veel täpselt lubada, aga Veeteede Ameti kartograafid pingutavad selle nimel, et seda otse meie käest juba 2017. aasta 17.-19. märtsini toimuval Meremessil osta saaks. Hetkel on olemas kehtiv navigatsioonikaart Võrtsjärve lõunaosast aastast 2014 nr 733 "Tarvastu poldrist Pikasillani" mõõtkavas 1:25 000.

Võrtsjärve on Veeteede Amet mõõdistanud ühtejärge juba kaheksa aastat. Selle aasta kevadest sõitis „Kaja“ mõõdistustöid tehes kokku läbi ligi 1000 kilomeetrit, mille hulka ei arvestata ülesõite mõõdistusaladele. Aega kulus selleks 290 tundi. Mõõdistatud ala kokku 2016. aastal oli 22 km2. Ametis oli sellega graafiku alusel kokku 12 hüdrograafi ja kaatrijuht. Andmeid kogunes mahuliselt 50 GB jagu.

Peeter Väling kinnitab, et tegelikkuses erinesid andmed seni teadaolevatest ikka tunduvalt. “Põhjapoolses osas on ka kaldaäärsed alad ohtralt kive täis“ ütleb Peeter. Mõõdistamise teeb Võrtsjärves keeruliseks veel see, et veetase kõigub sõltuvalt aastast umbes +1 meetrist suurvee ajal kuni -0.8 meetrini madalvee ajal, s.t. kokku pea 2 meetrit. Seega on kõige parem mõõdistusaeg kevadise suurvee ajal.

Ühe huvitava faktina mainib Peeter Väling, et hiljuti Maalehes kirjutatut, et Võrtsjärv peidab endas ka sõja ajal sinna kukkunud lennukeid, tema küll kinnitada ei saa, sest tänapäevased tipp-tasemel mõõdistusseadmed selliseid objekte järve põhjas ei tuvastanud. "Aga pole ka võimatu, et need seal kuskil on, lihtsalt nii sügavas mudas", ütleb Peeter Väling.

Mõõdistuslaev “Kaja“ lõpetas küll oma tööd Võrtsjärvel, kuid see ei tähenda, et ta nüüd kai äärde seisma jääb. Tööd tal jagub. Järgnevalt mõõdistas ta üle Emajõe, seejärel Aegna ja Viimsi poolsaare vahele jääva Suursalme kanali. Hiljem hakkab „Kaja“ paiknema Haapsalus, kus ta saab ohtralt tööd Väinameres, et mõõdistada rannikuala ja üldse madalamaid ja raskemini ligipääsetavaid merealasid.

Loe veel

Veeteede Ameti uus mõõdistuskaater „Kaja“, mis pühitseti teenistusse selle aasta aprillis, on projekteeritud ja ehitatud hüdrograafide töö vajadusi silmas pidades niisuguse kerega, mille poolemeetrine süvis võimaldab teha mõõdistustöid siseveekogudes ja ka väga madalas rannikumeres. Laeva ristiemaks on muide armastatud raadioajakirjanik Kaja Kärner. Kaater valmis Saaremaa laevaehitustehases "Alunaut". Sellel on alumiiniumist korpus, mille pikkus on 7,3 ja laius 3 meetrit. Aluse transpordikaal koos treileriga on 3500 kg ja maksimaalne kiirus 30 sõlme. Alus võtab pardale kuni 6 inimest. Alusel on tööks vajalik navigatsioonivarustus - GPS, kajalood, radar, raadiosaatja, kaardiplotter jms. Mõõdistusvarustusest väärib märkimist lehvikkajalood RESON T-20P, Topcon NET-G3 GNSS, fiiberoptiline kaldeandur/gürokompass IXSEA OCTANS, helikiiruse mõõtja Valeport Mini SVP ning hüdrograafiatarkvarad RAN ja AEGIR.

„Kaja“ on projekteeritud ja ehitatud vastavalt EU/CE kategooria C nõuetele st. kasutamiseks rannikuvetes lainekõrgusega kuni 2 m ja maksimaalse tuuletugevusega kuni 6 palli. Alus läks koos käibemaksuga maksma 336 tuhat eurot, millest 30% kompenseeriti riigile EU projektist FAMOS.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare