Z-generatsioon valmistub tööturgu vallutama

 (2)

Puidutööstus veab eksporti.
Puidutööstus peab tulevikuski püüdlema automatiseerimise poole, sest paarikümne aasta pärast on võimalikke töötajaid lihtsalt praegusest vähem leida.Foto: Priit Simson

Metsanduse valdkonna oskusi ja tööjõuvajadusi aastal 2037 tutvustasid konverentsil SA Kutsekoda OSKA raporti koostajad Eve Kitt ja Rain Leoma.

Neist esimese tõdes, et tulevikku täpselt ennustada ei suuda keegi, küll aga saame oma peades panna mõtte liikuma ja arutada, millised need võimalikud tulevikuvariandid võiksid olla ja millised me tahame, et need oleksid.

Rain Leoma märkis, et tulevikus on tööjõud ja selle olemasolu väga otseselt sõltuvuses rahvastikust.

"Järgmise kümne aasta vaates püsib stabiilsena, aga noorte arv, kes tööturule sisenevad, väheneb. See tähendab palgakasvu süvenemist järgneva kümne-kahekümne aasta jooksul," selgitab Leoma. "See survestab ettevõtteid tootmist järjest enam automatiseerima, tootlikkust tõstma. Tootmismahud peavad suurenema, aga seda järjest suurema automatiseerituse arvelt."

See tähendab, et noore põlvkonna (Z-põlvkonna, sündinud 1997-2013) nimel hakkavad ettevõtted rohkem konkureerima, samas ka nn eakat põlvkonda tuleb edaspidi senisest kauem tööturul hoida.

Z-generatsiooni iseloomustab tohutu infonälg, teoorias öeldakse, et selle põlvkonna esindaja peab kaheksa sekundi jooksul saama mingi uue info, teadmise, ajendi. Vastasel juhul hakkab tal igav, tal pole huvitav, ta hakkab haigutama ning otsib endale kohe mingi teise tegevuse.

Praegune perspektiiv ütleb, et nii puidutööstuse liinioperaatoreid, laotöölisi, mööbli valmistajaid, metsatöölisi hakkavad tulevikus asendama masinad. On need just robotid või midagi muud, aga tööjõuvajadus väheneb ja see on aja sund.

"Aastal 2037 võiks ka harvester töötada täisautomaatselt, inimesest juhti seal enam vaja pole. Tippspetsialist seadistab ja programmeerib selle seadme eemalt," kirjeldab Rain Leoma. "Inimesed jäävad, aga nende töö spetsiifika muutub."

Eve Kitt usub, et sügavalt mingi valdkonna spetsialistid on edaspidi praegusest palju suuremate teadmistega ka teistelt aladelt.
"Spetsialistide oskuste vajadused muutuvad üha kirjumaks," ütles Kitt. "Inimestel on oma baasoskused, mis on juba eeldus. Ettevõtjad aga hindavad kõige rohkem võtmeoskusi - kriitiline mõtlemine, loovus, suhtlemisoskus, koostööoskus. Lisaks on igaühel meist ka personaalsed isikuomadused. Need peavad siis omavahel ühilduma."


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare