Aasta põllumees 2011: Ka maal saab normaalselt elada
“Kõigepealt teen sügava kummarduse kõigile tänavuse konkursi nominentidele – need on suurepärased inimesed, kes täna maal toimetavad,“ ütles Samarüütel. Ta tänas ka oma abikaasat ja lapsi koduse toetuse eest ning kõiki Männiku Piima töötajaid.
Avo Samarüütel saavutab kõrgeid tulemusi nii lehmalaudas kui teraviljapõldudel. Küsimuse peale, millist valdkonda ta ise eelistab, vastab värkse tiitlikandja napilt: “Nagu ikka eesti mees, tahan olla mitmevõistleja.”
Rekordid tulevad nii laudast kui põllult
EPAst omal ajal põllumajanduse mehhaniseerimise erialal diplomi saanud Avo Samarüütel on kodumaist põllumajandust edendanud juba aastakümneid. Aldis on ta ka uusi teadmisi oma ettevõttes rakendama.
Nii vuravadki praegu Männiku Piima põldudel moodsad kombainid ja traktorid, laudas aga töötavad lüpsirobotid.
“Aastatega olen püüdnud kõik asjad automatiseerida,“ räägib Männiku Piima juhataja. Töötajad saavad protsesse arvutitega jälgida, sest arvutisse koondub kogu info nii loomakasvatuse kui põlluharimise kohta.
Männiku Piima robotlaudas lüpstakse lehmi juba neljandat aastat viie robotiga ja kogu töö käib arvutite abil. 344pealise piimakarja väljalüps on aastatega tõusnud ning ületab tänavu 10 tonni lehma kohta. Arvutid hoiavad silma peal lehmade piimaanni, söötmise, tervise ja muude näitajate kohta, nii et vajadusel saavad spetsialistid kohe sekkuda. Tänu sellele on haigusi tunduvalt vähem.
Ühistu juht on robotitega rahul, sest tööseisakuid on nende aastate jooksul vähe olnud. “Kui lüpsja jääb haigeks, siis tema tunniga terveks ei saa, aga robot saab. Meil ei ole robotitega ühtegi suuremat apsakat olnud, ikka saame need kiirelt töökorda,“ selgitab Avo Samarüütel.
Ta meenutab Männiku Piima algusaegu, kui 1993. aasta talvel saadi endisest Kuuste sovhoosi laudast 147 lehma, kelle aastalüps oli vaid 2800 kg lehma kohta. See oli puhas punane kari.
Nüüd on tõuaretuse ja söötmise ümberkorraldamisega jõutud peamiselt holsteini karjani ja tõstetud lehmade piimaandi lausa 7000 kg võrra.
Robotlüpsi kõrval on Avo Samarüütel teraviljakasvatajate viljelusvõistlustel juba aastaid oma rekordsaakidega esikolmikus. Ka viljapõldudel järgib see mees teadlaste soovitusi ja püüab teha kõik tööd õigel ajal.
Tänavusel viljelusvõistlusel sai Männiku Piim nisu osas teise koha 7,6 tonniga hektarilt. Ka Eesti kõigi aegade nisusaagi rekord kuulub 9,7 tonniga Avo Samarüütlile. Mullusel viljelusvõistlusel võideti esikoht talirapsiga. Rapsi rekordsaak on Männiku Piimas 4,6 t/ha. “Kõiki töid tuleb teha õigel ajal,” on üks Männiku Piima edu saladusi.
Ka maal saab normaalselt elada
Eriti sümpaatne tänavuse aasta põllumehe juures on see, et lisaks teaduspõhisele majandamisele peab ta väga oluliseks töötajate heaolu.
“Meie eesmärk ei ole mitte üha rohkem raha teenida, vaid eelkõige maal normaalselt töötada ja elada,“ on üks Samarüütli põhimõtteid.
Ja seda põhimõtet on ta põllumajandusettevõtte juhina järginud juba aastaid. “Ma tõesti tahan, et kõigil minu töötatajatel oleks korralikud töötingimused, masinad ja ka tööl korralik tulem,” rõhutab aasta põllumees 2011. “Kui alustasime, oli meil 15–16 töötajat ja ka praegu on 15 töötajat, nii et oleme tegutsenud stabiilselt.”
Nõnda ongi Tartumaal Haaslava vallas tegutsev OÜ Männiku Piim üks väheseid põllumajandusettevõtteid, kus võrdväärselt tähtsaks on seatud ka oma töötajate heaolu. Töötajatel on töölepingus kirjas ettevõtte poolt nädal aega puhkust sanatooriumis. Mõned kasutavad seda võimalust, kõik mitte.
Tööpäevad on siin normaalse pikkusega ja isegi kõige kibekiirema põllutöö aegu ei aeta töötajaid välja ööpäevaringselt. Samas püütakse OÜ Männiku Piimas selle poole, et tööga kaasneks ka maksimaalne kasum.
“Piim ja vili on võrdselt tähtsad, sest üks haru täiendab teist, aga kõige tähtsam on inimene,“ ütleb Avo Samarüütel alati, kui tema ettevõtte saavutustest juttu tuleb.
