Nordea Pangalt tuli auhinnaks 2500 eurot, lisaks lillesülemid ning aukiri konkursi korraldajatelt Maalehelt ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt.

Kui võitja lõpuks sõna sai, tänas ta kõigepealt firma töötajaid. “See on eelkõige tunnustus Grüne Fee töökollektiivile, keda mul on täna au esindada,” teatas Raivo Külasepp.

Ta lisas, et üks võtmeküsimusi on see, et nende firmal on olnud julgust investeerida uude tehnoloogiasse.

Luunja kasvumajades toodetakse aastas värsket kurki 2500 tonni, salateid ja maitserohelist 8,55 mln tükki. Need on meie poelettidel aasta ringi müügil. Suuresti on selle eduloo taga firma tegevjuhi Raivo Külasepa oskuslik töö.

Pakkuda iga päev tarbija toidulauale värsket rohelist, seda meie põhjamaises karmis kliimas üha kallineva energiaga, on omaette rekord. Ettevõtte motoks on “Värskust aasta ringi” ja seda on Raivo Külasepp suutnud ka täita.

Energiakulukas kurgikasvatus

Energeetiku kõrgharidusega Raivo Külasepp on töötanud Luunjas juba 30 aastat. Ta alustas kunagises sovhoosis elektriinsenerina, oli toonase Anne Aiandi juhataja ja on nüüdseks tõusnud Grüne Fee Eesti ASi tegevjuhiks.

Energeetikust tiitlivõitja tõstis valusa probleemina esile aastaringse kurgikasvatuse suure energiakulu köetavatel katmikaladel. Kõiki kasvuhooneid koos lisavalgustusega köetakse aasta ringi. Seetõttu tarbivad kasvuhooned 6,5−7 mln kantmeetrit gaasi aastas. Ehkki suur osa teenitud rahast läheb Grüne Fees energia eest maksmiseks elektri- ja gaasimüüjatele, peab Külasepp väga oluliseks ka oma toodangu müümist mõistliku hinnaga.

Raivo Külasepp konkureerib Luunjas aasta läbi kurke ja maitserohelist kasvatades mujalt Euroopast tuleva odava köögiviljaga. Teise probleemina viitaski Külasepp ebavõrdsele konkurentsile mujalt Euroopast tuleva odava köögiviljaga.

“Poes müügil olevad odavad välismaised köögiviljad on suurte riikide ülejäägid, mis võivad olla küll kvaliteedilt viletsamad, aga hind on neil olematu, sest otse või kaudselt toetatakse mujal Euroopas köögiviljakasvatajaid,” rääkis Külasepp suvel, kui “Aasta põllumehe” konkursi žürii tema juhitavat ettevõtet külastas.

“Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kus aiandust riiklikult ei toetata, samas on sisendite hinnad tunduvalt kallimad, võrreldes Lõuna-Euroopa soojas kliimas kasvatatud kurgi ja tomatiga,” rõhutas Külasepp.

Bioloogiline tõrje kasvuhoonetes

Kasvuhooneid on Grüne Feel 6 ha, ruutmeetrilt saadakse 125 kg kurke. Spinatid, basiilikud, oblikad, salatid, murulauk ja till kasvavad kolmel-neljal hektaril. Kasutusel on bioloogiline tõrje, kus taimekahjuri hävitab tavalise kemikaali asemel röövputukas.

Bioloogiline taimekaitse on välja töötatud Soome teadlaste abiga. Nii ei saastata taimi keemiliste tõrjevahenditega. ASi Grüne Fee Eesti tooted vastavad kodumaisusmärgi “Eestis kasvatatud” kvaliteedinõuetele.

Varasematel aastatel on aasta põllumehe tiitli vääriliseks tunnistatud Eesti kapitalil tegutsevad ettevõtjad, tänavu läks tiitel esimest korda aga väliskapitali osalusega ettevõttesse. Grüne Fee Eesti AS on Soome−Eesti ühisfirma, kus Soome kapitali osalus on 75%.



KONKURSS

Tänavused nominendid

- Madis Avi
TÜ Kaarli, Tartumaa

- Jaanus Berkmann
FIE Jaanus Berkmann, Hiiumaa

- Jarno Hermet
Linnu talu OÜ, Valgamaa

- Einar Jakobi
Kõpsta Seafarm OÜ, Lääne-Virumaa

- Teet Kallakmaa
Metstaguse Agro OÜ, Järvamaa

- Jaan Kiisk
JK Otsa talu OÜ, Lääne-Virumaa

- Mati Kivipalu
AS Alovili, Valgamaa

- Meelis Kokkmaa
FIE Meelis Kokkmaa, Põlvamaa

- Koit Kull
Saaremaa Ökoküla AS, Saaremaa

- Raivo Külasepp
Grüne Fee Eesti AS, Tartumaa

- Leonid Linkov
Aravete Agro OÜ, Järvamaa

- Maie Mölder
AS Tartu Agro, Tartumaa

- Kalev Nurk
OÜ Karpo, Viljandimaa

- Jüri Simovart
Palu talu, Harjumaa

- Tõnis ja Aili Taal
OÜ Taali Mesila, Lääne-Virumaa

- Kalmer Visnapuu
OÜ Piira Talu, Lääne-Virumaa


Konverents

Millest räägiti?

- Peateema oli ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reform ja otsetoetuste mõju Eesti tootjate konkurentsivõimele.

- Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avas ÜPP reformi viimaseid arenguid ELi ministrite nõukogus.

- Oma vaatenurga ELi uue eelarvepoliitika (2014–2020) mõjust põllumajandusele esitasid ka Soome talunike esindaja Tiina Linnainmaa, ELi põllumeeste esindaja, COPA asepresident John Bryan ja Läti Põllumeeste Parlamendi asepresident Maira Dzelzkaleja.