AASTA PÕLLUMEES | Pealinna lähistel sünnivad piimarekordid


ASi Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa on renoveerinud oma laudakompleksi ja tõstnud lehmade piimatoodangu üle 11 tonni lehma kohta. Eeskujuliku laudamajanduse tõttu kipuvad noored siia nii praktikale kui tööle.

“Üksi ei tee mitte midagi. Väärtusi ja edu loob ikkagi ühine töö ja ühised eesmärgid,” selgitab Metsaküla Piima juhataja Jaan Metsamaa oma ettevõtmiste edukust SVEN ARBET
Seotud lood:

Jaan Metsamaa on aastakümneid majandanud Keila ja Tallinna lähistel Harku vallas, kuhu nüüdseks on rajanud moodsa laudakompleksi. Kõik hooned on kas uusehitised või korralikult renoveeritud. Hoonete ümbrus on ideaalses korras, teed asfalteeritud, ümbrus haljastatud.

“Meil on korralikult välja ehitatud loomakasvatuskompleks, lautades parim võimalik tehnika ja noorte hulgas oleme ka suhteliselt populaarsed – tudengeid soovib siia rohkem tulla, kui suudame praktikale vastu võtta,” rääkis Jaan Metsamaa.

Õiglane piimahind peaks praeguste põuakahjude tõttu olema 350 eurot tonn.

Enamik töötajaid tema firmas ongi noored, samuti võetakse siia juba aastaid praktikante nii maaülikoolist kui kutsekoolidest.

Koos noortega tuleb ka edu

Metsaküla Piima vabapidamisega laudas on 583 lehma robotlüpsil – kokku on töös kaheksa DeLavali lüpsirobotit. Aastaga on lehmade piimatoodang tõusnud ligi tuhande kilogrammi võrra.

“Majandamine on tõusnud uuele tasandile tänu sellele, et firmas on võtmeisikud noored – nii tegevjuht kui farmijuhid,” teatas Metsamaa. “Nad on aktiivsed, toonud kaasa uued teadmised, et kõik toimiks ja tulemused tuleks.”

Tegevjuht-agronoom Lauri Lepassar, loomakasvatusjuht Innar Viksi ja veterinaararst Tuuli Lagemaa on omaniku hinnangul viinud põllumajandusettevõtte uuele tasandile.

“Noored inimesed on toonud meie ettevõttesse uut hingamist,” tunnustas Metsamaa. Ta lisas, et niimoodi panustab firma ka noorte haridusse, näiteks veterinaariatudengid on käinud siin praktikal juba viis aastat.

“Kõige tähtsam on puhtus, et loomi tervena hoida, siis tuleb ka kõrgem toodang. Alustada tuleb lihtsatest asjadest, mitte keerulistest,” selgitas Metsamaa oma põhimõtteid. Oluline on põhisööda kvaliteet, äsja valminud uue söödahoidlaga on see paranenud.

Tänavu saadi silo liiga vähe, madal oli ka teravilja saagikus. Nii tuli loomade söödaratsiooni muuta ning lehmade piimatoodang pole langenud: arvestuslik aastalüps jääb 11 200– 11 400 kg vahele.

Metsamaa muretseb, et lisasöötade hinnad kerkivad kiiresti, aga toorpiima hind ei tule järele: “Õiglane piimahind peaks praeguste põuakahjude tõttu olema 350 eurot tonn, mitte 315–320. Aga sellist hinda me ei saa ning piimatootmine läheb põllumehele sel aastal päris kalliks.”

Väärtustab ühistegevust

Väga oluliseks peab Jaan Metsamaa ühistulist tegevust. Ta on piimatootjate ühistu EPIKO asutajaliige ja praegu nõukogu liige. Viimasel ajal tegeleb aktiivselt ka tootjate tulundusühistu Farm In tegevustega, olles selle nõukogu esimees ja Imaverre uue rapsitehase ehitanud OÜ Farm in Production nõukogu liige.

Metsamaa teatas, et Imavere tehas võtab juba rapsi hoiustamiseks vastu ja peagi saavad nad väärindada selle rapsikoogiks.

“Ühistu kaudu teravilja ja rapsi müües loodame edaspidi paremat hinda saada,” rõhutas Jaan Metsamaa. Imavere rapsitehas on viimase aja üks suurimaid õnnestunud ühistulise ettevõtluse näiteid ja oma osa selles õnnestumises on ka Jaan Metsamaal.

Jaan Metsamaa SVEN ARBET

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare