Aasta põllumees Tõnu Post: ma ei kaotanud usku ka rasketel aegadel

 (5)
Aasta põllumees Tõnu Post: ma ei kaotanud usku ka rasketel aegadel
Tõnu Post on esimene põllumees, kes viib kõrge tiitli Saaremaale.Foto: Sven Arbet

“Aasta põllumehe” konverentsil anti tiitel Kõljala POÜ juhatajale Tõnu Postile. Sellega kaasneva “Külvaja” kuju andis võitjale üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Nordea Pangalt sai võitja kingiks 2500 eurot. “Võit on meeldiv üllatus,” ütles Tõnu Post, kui oli õnnitlejate ja auhindade rõngast pääsenud. “Olen põllumajanduses töötanud üle kahekümne aasta ja võin öelda, et ka rasketel aegadel pidasin põllumajandust perspektiivseks alaks.”

Enda sõnade kinnituseks lausus Post, et riik, kes ei suuda oma rahvast toita, võib kaotada sõltumatuse. “Eesti põllumees suudab toita oma riigi ja rahva. Oleme arenenud nii palju edasi, et ekspordime välja vilja ja liha. Enam ei vaata me välismaal suurte silmadega uusi tehnoloogiaid ja tehnikat, sest nii mõneski valdkonnas oleme jõudnud Euroopa tippu.”

Pole kabinetiülemus

Tõnu Post on Saaremaa suurim põllumajandustootja, kuna ostis ära raskustesse sattunud Valjala ühistu. Ühinenud ettevõtete piimakari on 800pealine ja maid harida 2500 ha.

Nüüd on Post ka esimene põllumees, kes viib kõrge tiitli Saaremaale, murdes müüdi saartest kui kehvast põllumajanduspiirkonnast.

Võitja tunnistab, et saarlastel on mandri tootjatega võrreldes raskemad looduslikud olud, nii et teraviljakasvatuses polegi võimalik väga kõrgeid saake saada. Piimatootmises on aga vaja ühe lehma ülalpidamiseks rohkem maad kui mandri põllumeestel.

Nii teab üksnes võitja ise, kui palju on ta vaeva näinud ja kulutanud halle ajurakke, et kõik nüansid, mis aitavad kaasa ettevõtte arengule, ära kasutada. Posti hinnangul võtab edukaks saamine põllumajanduses aastaid. “Tuleb mõistlikult tegutseda ja tegevusi pikalt ette planeerida,” räägib tiitlivõitja.

Tõnu Post konkureeris “Aasta põllumehe” konkursil teist korda, varem on ta esindanud Saaremaa põllumehi 2003. aastal. Siis lüpsis Kõljala POÜ 400pealine piimakari aastas 6000 kg lehma kohta ja selle näitajaga oldi tol ajal Saaremaa tublimaid tootjad.

Praeguses Kõljala karjas on 521 lüpsilehma aastalüpsiga 10 834 kg lehma kohta. Haeska farm, kus enamikus punane kari, on paari aastaga tõusnud väljalüpsiga vabariigi tippu. Jõudluskontrolli Keskuse edetabelis on see jõudnud esikolmikusse. Kunagi varem pole Saaremaa karjakasvatajad nii kõrgeid tulemusi saavutanud.

Haeska moodne farmikompleks Pihtla vallas laiub mitmel hektaril, siia on ehitatud uus vabapidamislaut ja lüpsiplatsiga laudaosa rekonstrueeritud vana farmi baasil. Laudas on 2x20 West­falia paralleel-lüpsiplats, kus lehmi lüpstakse kolm korda päevas.

“Meil on enamikus eesti punane kari, ent oleme aretuses viimastel aastatel kasutanud ka punasekirjut holsteini, et suurust juurde saada,” räägib Kõljala ühistu juhataja.

Elukutselt on tänavune aasta põllumees loomaarst. Seda tööd tegi ta ka EPA lõpetamise järel oma kodukohas Pihtla kolhoosis. Kui kolhoosi lagunemise järel loodi Kõljala ühistu, valiti Post peagi ühistut juhtima.

Post pole kabinetiülemus, ka juhatajana on ta kogu aeg igapäevase töö ja elu keskel. “Käin iga päev farmid läbi, loomaarsti ma ei palka, sest teen seda tööd ise ja olen niimoodi elu keskel,” rääkis Post kümme aastat tagasi. Juba toona teatas ta, et plaanis on nii loomade arvu suurendada kui tehnoloogiat uuendada.

“Mina ei taha majandada nii, et peale minu ja lehmade ei ela siin enam ühtki inimest, kuna kõik on mujale tööle läinud,” teatas Tõnu Post suvel, kui “Aasta põllumehe” konkursi žürii Kõljala POÜd külastas.

Hoolib kodukandi elust

“Püüan tegutseda nii, et mul oleks tööd pakkuda ja inimestel oleks võimalik siiakanti elama jääda,” avas ta põhimõtte, mis kannustab teda soetama uut tehnikat, suurendama maad ja karja.

Kõljala POÜ tegutseb Eesti kapitalil, omanikke on paarkümmend. “Juba Panso ütles, et vaja on üks protsent andekust ja 99 protsenti tööd,” teab aasta põllumees 2013. Ja lisab, et kõik tööd tuleb optimaalselt planeerida, teha ära õigel ajal, ning tööpäevad on mõnigi kord pikemad kui kaheksa tundi.

Post on olnud mitu koosseisu Pihtla valla volikogu esimees, pere on üles kasvatanud kolm last, äsja Eesti Maaülikooli lõpetanud tütar Piibe on juba agronoomina isa firmas ametis. Kõljala POÜ on ka Pihtla vallas suurim tööandja, andes alalist tööd ligi kolmekümnele inimesele.

Loe veel



President Toomas Hendrik Ilves: Eesti riik sai alguse edukatest põllumeestest

- Meie teleuudised on saanud viimastel aastatel täiesti uue tegelase: rahuloleva põllumehe. Selle taga on põllumeeste ränk töö, majanduslikult keerukad ja kohati riskantsed otsused ning üha suurem vajadus õppida. Kes on sellega hakkama saanud, see võib täna päris rahul olla.

- Räägime päris palju ja murelikult Eesti maapiirkondade tulevikust. Mõne meelest on vaid Tallinn see, kus jätkub kõigile tööd ja kus mõned asjad on suisa tasuta, ning maapiirkonnad on midagi sellist, kus valitsevad tühjus ja puudus. Ma ei eita, et Eestis on lubamatult palju piirkondi, kus napib elanikke ja teenuseid; kus omavalitsustel puuduvad võimalused rahva elujärge parandada. Aga ma pole nõus nendega, kelle meelest on see nii igal pool ja pöördumatult.

- Eesti riik sai omal ajal alguse edukatest põllumeestest, kes saatsid oma pojad linna kooli. Täpselt nii võivad ka praegustest edukatest põllumeestest ja nende loodud elukeskkonnast saada need keskused, mis äratavad maapiirkonnad uuele elule.

- Linnastumine on üleilmne nähtus. Aga ma ei näe selles üksnes probleemi, pole nii, et linnas on võitjad ja maal kaotajad. Kui maal on töökohti, siis on seal ka inimesi.

Maatootmise, toodangu vääristamise ning üha spetsiifilisemaks muutuvate nõudmiste rahuldamise jaoks läheb inimesi vaja palju rohkem, kui neid praegu maal on. Seega – ärge uskuge, et elu on võimalik vaid Tallinnas või piiri taga. See elu on täiesti olemas ka Eestis.
Ja see on paljuski nii tänu põllumeestele.

Noppeid kõnest “Aasta põllumehe” konverentsil



Konkurss

“Aasta põllumees”

- Maaleht ja põllumajandus-kaubanduskoda valisid aasta põllumeest tänavu juba 13. korda.

- Konkursile esitati 18 kandidaati 13 maakonnast.

- Suvel külastas konkursi žürii kõiki esitatud kandidaate. Paremusjärjestus selgitati välja kogutud punktide alusel.

- Tänavune konkurss paistis silma nii mitmekülgsete kui ka väga tugevate kandidaatide poolest ning esiviisikut lahutasid üksteisest vaid mõned punktid.

TÄNAVUSED NOMINENDID

- Ain Aasa OÜ Estonia, Järvamaa

- Endel Härm nKõlliste talu, Põlvamaa

- Kalmer Kasvand OÜ Halika Õunatalu, Põlvamaa

- Endel Leius Palvemaja talu, Võrumaa

- Sulev Matto Hiiumaa Agro OÜ, Hiiumaa

- Kalmer Märtson Hinnu Seafarm OÜ, Harjumaa

- Jane Mättik FIE Jane Mättik, Harjumaa

- Urmas Nurmsalu Oilseeds Agro OÜ, Viljandimaa

- Mait Nõmmsalu Taimistu OÜ, Tammistu Agro OÜ, Tartumaa

- Aivar Pikkmets OÜ Mätiku Talu, Pärnumaa

- Kairo Pilviste Ranna Villa OÜ, Saaremaa

- Tõnu Post Kõljala Põllumajanduslik OÜ, Saaremaa

- Aldo Vaan Topi Mõis OÜ, Läänemaa

- Maire Valtin Artocarpus OÜ, Lääne-Virumaa

- Väino Veersalu Iisaka Lambakasvatus- ja Käsitöötalu, Harjumaa

- Helju Veskaru OÜ Suurekivi, Harjumaa

- Leino Vessart OÜ Karitsu Rantšo, Raplamaa

- Ahto Vili Torma POÜ, Jõgevamaa

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare