Aasta põllumehe kandidaat: ei tohi hävitada piimakarju!

 (13)
“Lüpsame oma lehmi kolm korda päevas ja see annab juurde 15% piima,” räägib Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla.
“Lüpsame oma lehmi kolm korda päevas ja see annab juurde 15% piima,” räägib Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla.Foto: Ingmar Muusikus

Seitsmelapselises peres isata kasvanud Avo Kruusla on tõusnud Põlvamaa juhtivaks maaettevõtjaks, kes pälvis tänavu Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima piimakarjakasvataja tiitli.

“Maa ja loomad on rahvuslik vara, peame tegema kõik selleks, et piimakarjad ei häviks,” räägib Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla. Talle ei mahu hinge, et masu tõttu on piimalehmade arv Eestimaal järsult vähenenud.

Kitsikuses kasvanud

Korra on Kruusla juba ostnud 1990. aastatel pankrotistunud farmidest mullikaid ja lehmi kokku ning plaanib seda teha ka nüüd. “Bioloogiline ressurss peab säilima,” rõhutab Kruusla, sest sajandipikkust tõuaretust Eestis niisama lihtsalt taastada ei saa.

Praegune Kanepi valla suurtootja Avo Kruusla on ise Hurmi külas Kaska-Luiga talus kitsikuses kasvanud. Tema suguvõsa tabas küüditamine ja vangla, ema Maret pidi Ufa lähedal lastekodus vaevlema. “Minu emapoolsed vanemad olid sakslased, seetõttu küüditati 1945. aasta 15. augustil kõik sugulased, kes kätte saadi!” selgitab Kruusla.

1951. aasta lõpul põgenes tädi Rosalie koos Avo ema Maretiga Eestisse. Kui Pihkva rong Tartusse jõudis ja tädi Rosalie Eestimaa pinnale astus, istus ta sinnasamasse raudteejaama maha ja hakkas suure häälega nutma.

“Mis sa, kuradi Venemaa hulgus, siin ulud!” — need olid esimesed sõnad, mis ta Eestis kuulma pidi. Pärast aastaid asumist.

Seotud lood:

“Tädi võeti uuesti kinni, anti 25 + 5 põgenemise eest. Minu ema Maret, kes oli toona veel laps, jäeti Eestisse,” teatab Kruusla napilt ega lausu tükk aega enam sõnagi.

Maretist sai kodumaal juba 16aastase tüdrukuna kolhoosis lüpsja, kes püstitas rekordeid, aga selle eest ei antud talle ühtegi autasu. Töökust, visadust, vastupidavust — seda kõike on Avo oma kodust kaasa saanud.

“Nüüd on hea, et mul on palju õdesid-vendi, minu firmas töötab praegu 26 inimest, pooled neist on sugulased,” naerab peremees, kes kasvas suures peres vanima lapsena. Agronoomina on talutööl ka Avo poeg Marek, kes õpib maaülikooli magistrantuuris.

Taastas vanaisa maadel talu

Õieti oli see kasuvanaisa, tõsine ja haritud vana kooli mees, kes kindla käega talu pidas.

Abikaasa Galinaga tutvus Avo Väimela suurfarmis juhatajana töötades. Elutee viis neid Põlgastest Taevaskotta. Tagasi Kaska-Luiga tallu tuldi 1991. aastal, kui talumaid tagastati. Said 21 ha maad kasutusse ja olid rahul.

Vanasti oli talus olnud 6 lehma, Avo arvas, et kui võtab 12, siis on ta kõva mees. Väimela näidissovhoostehnikumis oli ta omandanud zootehniku kutse ja tõusnud aastatega kolhoosi aseesimehe ametini välja.

1992. aastal valmis talu laut, siis saun. Peagi suurendati piimakarja 24 loomani.

“See oli tõeline pärisorjus, kolm aastat rügasime naisega ainsagi puhkepäevata — lüpsime lehmi, lükkasime sõnnikut, ehitasime maja, ise elasime lastega mitu aastat pisikeses saunas,” meenutab Avo algusaegu. Lahedamaks läks perel siis, kui uus elumaja 1995. aastal valmis sai.

Rõhub tõuaretusele

Kui ümberkaudu hakkasid reformi käigus moodustatud põllumajandusfirmad pankrotti minema, ostis Kaska-Luiga talu peremees mitu lauta koos loomadega juurde. Tasapisi hakkas ta ka ümberkaudseid vabu maid kokku ostma. Nüüd on Kruusla suurim maaomanik ja põllumajandusettevõtja Kanepi vallas.

Praegune Kaska-Luiga talu on Põlgastes tõsine põllumajandusettevõte paarikümne suurema ja väiksema tootmishoonega, osa neist mitme küla peal laiali. Viimane ehitis kerkis aastal 2009.

Uiborindu farmikompleks koosneb 500pealisele karjale ehitatud laudast, kus otse peauksest vasakule minnes satud Westfalia karussell-lüpsiplatsile. Lauda teisel korrusel asub kontorihoone ehk talukeskus, kus peremees vägesid juhatab. Osa kontoriruumide seinu on klaasist, nii saab laudas toimuval kogu aeg silma peal hoida. Laudakompleks valmis 2005 investeeringutoetuste abiga ja maksis 15 mln krooni. Nüüd on maaülikooli tudengid siin sageli praktikal.

“Soomlased käivad igal kevadel lausa ekskursioonidena minu farmimajandust tudeerimas. Algul on üleolevad, aga kui tiiru ära teinud, on hoopis teine jutt.”

Pole just tavapärane, et üks talu on nii võimsaks ligi 500 lehmaga majapidamiseks tõusnud. Harukordne on ka see, et Kruusla on võrdväärselt rekordlüpsile viinud nii holsteini kui punase karja. Tunnustuseks pälvis peremees parima piimakarjakasvataja tiitli. Oma edu pandiks peab ta korralikku tõuaretust.

Loe veel

Kruusla on ostnud Estoniast tõumullikaid, omandanud loomi nii Harju- kui Pärnumaalt ning koos abikaasa Galinaga järjekindlalt oma karja aretanud.

“Kui tegeled tõuaretusega, siis pead teadma, mis saab viie või kümne aasta pärast. Meie karja kõrge toodangu taga on vähemalt 15 aasta tõsine töö.”

Eliitkarja tunnistuse sai Kruusla nii eesti punase karja kui holsteini karja eest juba aastast 2000.

“Hea meel on selle üle, et ettevõtlikud inimesed on maal ikka jalule jäänud, et Eesti ettevõtjad on Euroopa tasemel tegijad, kes oma väärtust suutnud tööga tõestada,” ütleb Avo Kruusla. Ja lisab: “Ei maksa vastandada suur- ja väiketootjaid. Kui põllumajanduses on raske, siis suretatakse meid mõlemaid.”

RAIVO MUSTING
Külmsoo talu peremees Põlvamaalt

Avo Kruusla on üks kõvemaid tegijaid meie põllumajandusmaastikul, ääretult töökas talupidaja, kelle tulemuste taga on aastatepikkune järjepidev töö.

Hindan kõrgelt tema ettenägemisvõimet ja sihikindlat tööd karjaaretuses. Kruusla eesmärk on olla efektiivne, ta riskis ja uuendas õigel ajal oma farmimajandust. Need, kes jätsid tootmise kaasajastamata, võivad nüüd jänni jääda.

Kui 20 aastat tagasi talupidamisega alustasime, oli meid väga palju. Nüüd on töökamad ja sihikindlamad alles jäänud ning oleme Põlvamaal üksteisele nõu ja jõuga abiks.

KANDIDAAT

Avo Kruusla, Kaska-Luiga talu

- Kanepi vald, Põlvamaa

- Piimakari ligi 500 lehma aastalüpsiga 10 531 kg (holstein 11 017 kg, punane kari 9616 kg), noorkari 440.

- Teraviljakasvatus: oder 258 ha, nisu 108 ha, raps 256 ha, rohumaad 370 ha.

- Maad harib üle 1200 ha, sellest omandis ligi 1000 ha, sh 174 ha metsa.

- 26 töötajat.

- 2005 valmis farmikompleks Westfalia karussell-lüpsiplatsiga 500 lehmale.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare