Agronoomist firmajuht ravib, söödab ja lüpsab
“Minu juures käivad juba teised farmijuhatajad õppimas, kuidas saada vanas laudas ja torusselüpsiga kõrgeid tulemusi,” naerab Helju Veskaru.
Tegu on silmapaistva naisega, kes on piimandusringkondades tuntud: ainuomanikuna juhib ta juba aastaid suurt põllumajandusettevõtet, kus on 15 palgatöötajat. Tööd on ta teinud nii tulemuslikult, et kontori seinad aukirju täis. Silma torkab, et viimasel kolmel aastal on Veskaru saanud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu aukirja kui aasta parim piimatootja.
“Neid aukirju on ka varasematest aastatest,” ei varja Veskaru, et on Harjumaa piimanduses liidripositsioonil püsinud juba pikemat aega.
Praegu tegutseb OÜ Suurekivi Kuusalu vallas, harides üle 700 ha maad ja peab piimakarja Valkla farmis, kus rohkem kui sajapealine piimakari aetakse päevaks karjamaale ja lüpsiks lauta tagasi.
Parimad loomad olid viidud lihakombinaati
Osaühing Suurekivi tegutseb endise Kuusalu kolhoosi jätkajana 1993. aastast, kui töötajaid erastasid reformi käigus vana Saunja farmi.
“Erialalt olen küll agronoom, töötanud seemnekasvatuse agronoomina, aga kui erastamiseks läks, siis otsustasin lehmadega proovida, sest seda Saunja farmi ei tahtnud keegi,” meenutab Veskaru, kuidas nad koos toonase peaagronoomi Jaan Reimaniga eraettevõtlust alustasid. “See oli suur väljakutse – kõik sai nullist peale ise õpitud.”
Saunja farmis tegutseti paar aastat, siis osteti pankrotistunud Valkla farm. Valklas oli 1967. aastal ehitatud korralik laut, mis renoveeriti 1975.
Kolhoosi hiilgeaegadel oli Valkla farmi piimatoodang olnud üks kõrgemaid vabariigis, paraku Veskaru sealt head geneetilist baasi kaasa ei saanud, sest selleks ajaks olid loomad likvideeritud. Oma kari tuli aretada Saunja farmi loomadest.
Aastatega ostis Veskaru osanikelt nende osakud välja. Põllumajandusfirma juhi vastutust ei tahtnud keegi võtta, nii see amet söaka naise õlgadele jäigi.
Põlde on järjest laiendatud. Neil kasvatatakse teravilja ja rapsi oma loomadele söödaks, rohumaadel tehakse silo ja tasakaalus söödaratsioonidega hoolitsetakse loomade ninaesise eest hästi. Lisaks saavad lehmad vabalt karjamaal käia. “Kui on mitmekesine sööt, korralik tõuaretus ja korralikud töötajad, võib kõrgeid lüpsitulemusi saavutada ka vanemas laudas,” kinnitab Veskaru.
Edu saladus on töösuhetes
Helju Veskaru kiidab oma töötajaid, kes kõik ühise meeskonnana tegutsevad. Tõuaretuse ja seemendusega on juba aastaid tegelnud Ain Muddi, kes on valinud häid aretuspulle, väga hea koostöö on ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga. “Aga lehmadel on jalad läbi! Kui saaks tugevamaid jalgu aretada,” muretseb firmajuht.
Praegu lüpsab Valkla farmis 130 lehma ja keskmine piimatoodang on 10 143 kg lehma kohta aastas. Helju Veskaru nendib, et toodang võiks ka väiksem olla, kui lehmad seetõttu karjas kauem püsiksid.
“Oleme teinud tööd igas liinis, olen olnud ka zootehnik, ravinud loomi ja lüpsnud kogu karja,” ei varja firma juhataja, et ta ise on ka peamiselt laudas, mitte kontoris.
“Kui farmijuhataja kogu aeg vannub ja kärgib, siis tuleb kõigepealt juhataja lahti lasta, alles siis hakkavad paremad lüpsitulemused tulema,” nendib Veskaru.
Eks ta ise ka kurjustab vahel, kui mõni töö on laokile jäänud, samas püüab oma töötajatest lugu pidada. “Ma olen karmi käega küll, aga austan inimesi,” nendib Veskaru. Valkla laudas on praegu väga palju käsitsitööd, mistõttu juhataja püüab maksta oma töötajatele ka korralikku palka.
Plaanib robotlüpsi
“Mul on olnud päevi, kus lüpsja jäi haigeks ja olen pidanud terve karja ära lüpsma – olin siis poolsurnud. Samuti näen lüpsjate ja karjakute rasket tööd, nii et olen juba ammu plaaninud minna üle robotlüpsile,” teatab firmajuht.
Muidugi jäi see mõte masuajal katki, aga sihikindel naine on otsustanud, et kui minnakse robotlüpsile, siis tuleb võtta täislahendus: uus laut, kolm robotit, lintsöötmine ja automatiseeritud sõnnikumajandus.
Suurekivi OÜs töötavad lisaks Heljule ka tema abikaasa Vello, tütar Inge Põldsalu ja tütrepoeg Siim. Siimul on huvi põllumajanduse vastu, tänavu läheb ta õppima maaülikooli maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist.
Robotlüpsilauta plaanides peabki vanaema Helju silmas oma lapselast Siimu, kes peaks kunagi firmas ohjad enda kätte võtma. “Oleme käinud Siimu ja tema meeskonnaga läbi eri robotlüpsilaudad ja noorte huvi laudategevuse vastu on tunduvalt tõusnud,” muigab Helju. “Algul ei tahtnud noored laudast midagi teada!”
Ta meenutab ka oma lapsepõlve, kui ema oli laudas lüpsja ning tihtipeale pidi Helju juba teismelisena õhtul ja öösel käsitsi lehmi lüpstes emal abiks olema.
“Nooruses mõtlesin, et õpin sellise eriala, et lauta ei tuleks enam kunagi minna – aga näe, kuidas elu on pööranud!” naerab edukas firmajuht.
Juba aastaid pole Suurekivi OÜ saanud investeeringutoetusi. Viimati osteti kuus aastat tagasi New Hollandi traktor ja külvik. Nüüd loodab Suurekivi meeskond, et investeeringutaotlus robotlauda peale sügisel vastu võetakse. Siis läheks järgmisel kevadel uue lauda ehitus lahti.
KANDIDAAT
OÜ Suurekivi
- Kuusalu vald, Harjumaa.
- Piimatootmine, teravilja- ja rapsikasvatus.
- 130 lüpsilehma, 126 noorlooma.
- Aastatoodang 10 143 kg lehma kohta.
- Maad kasutatakse 749 ha, omandis on 181 ha.
- Teravili 252 ha-l, raps 53 ha-l, rohu- ja karjamaad ligi 500 ha.
- 15 palgatöötajat.
Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees
Helju Veskaru on ääretult tubli ja töökas, karja toodanguga pidevalt vabariigi tipus. Kõrge toodang tema karjas ei tule ainuüksi lehmadest, vaid seal on ka söötmine tasakaalus. Ja saada vanas farmis kõrgeid tulemusi – see on omaette kunst. Firmas on kaader püsiv ja töökas, sest töötajaid osatakse hoida.
Kunagisest kuulsast Kuusalu ühismajandist suutis Veskaru ainsana osa karja kätte saada ja edasi aretada, kahju vaid, et nende farmi ei jõudnud
parim geneetiline potentsiaal, mis oli Kiiu ja Valkla farmides, sest sealsed loomad lõpetasid lihakombinaadis.
Positiivne on see, et Helju on suutnud oma järeltulevaid põlvi siduda ettevõttega, seal tegutsevad nii tütar kui lapselapsed. Nõnda on ta uut robotlauta plaanides mõelnud ka järeltulevale põlvele.
Konkurss “Aasta põllumees”
Maaleht koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga korraldab traditsioonilist konkurssi juba 11. aastat. Tänavusele konkursile on maamajanduslikud organisatsioonid, põllumeeste ja taluliidud esitanud 14 silmapaistvamat põllumeest üheksast maakonnast.
Mitme kandidaadiga on esindatud Tartumaa, Viljandimaa, Harjumaa ja Saaremaa. Üks kandidaat on esitatud Võrumaalt, Valgamaalt, Jõgevamaalt, Raplamaalt ja Lääne-Virumaalt.
Tänavusel konkursil ei osale Hiiumaa, Põlvamaa, Järvamaa, Ida-Virumaa, Läänemaa ja Pärnumaa tublimad põllumehed. Konkursi žürii asub kandidaatide ettevõtmisi külastama juuli keskel.
