Ahto Vili naudib uuendusi


Ahto Vili naudib uuendusi
Ahto ViliFoto: Ingmar Muusikus

Torma POÜ juht Ahto Vili on 18 aastaga teinud kehvapoolsest sovhoosist vabariigi ühe tippmajandeid. Edu taga on uuendusmeelsus ja hea koostöö teadlastega.

Torma Põllumajanduslikul Osaühingul on Eesti esimene vabapidamisega külmlaut ning lehmadel kõrge piimatoodang.

Ettevõtte juht Ahto Vili võtab Jõudluskontrolli Keskuse kodulehelt ette Eesti kõrgeima piimatoodanguga lehmade tabeli, kust võib näha, et esikümnes on üsna mitu Torma POÜ piimaandjat. Tormas on lehmi, kel laktatsiooni keskmine toodang üle 18 tonni. Ka päevalüpsi rekord, 84,6 kilo piima, on siiani nende nimel.

Teadlased on igapäevased külalised

Tänu kõrgele piimatoodangule on Torma POÜ üks vabariigi viiest ettevõttest, kes toodab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) jaoks aretuspulle. Praegu on Kehtna seemendusjaamas paarkümmend Tormas sündinud pulli. Ahto Vili kuulub ka ise ETKÜ nõukogusse.

Ühistu spetsialistid valivad Torma karjast pulliemasid — kõrge toodangu ja hea põlvnemisega lehmi, kes seemendatakse sobiva tipp-pulli spermaga. Enamik aretuspulle saadakse aga embrüosiirdamise abil. Täiesti terved mullikad tiinestatakse USAst, Kanadast, Saksamaalt või mujalt kõrge tasemega karjakasvatus­riikidest ostetud embrüotega.

“Praegu on meil taas kümme mullikat, kes ootavad USA embrüotest pärit vasikaid,” kinnitab Ahto Vili. Pullikud müüakse aretusühistule, lehmikud jäävad oma karja täiendama.

Lehmade sigivuse alal tehakse koostööd maaülikooli tippasjatundja Kalle Kasega. Teadlane kontrollib lehmade tiinust kolm nädalat pärast seemendust. See annab võimaluse loom kiiresti uuesti seemendada ja poegimisvahemik ei veni liiga pikaks.

Poegimisvahemikuga oldi Tormas mitu aastat hädas — kõrgetoodangulised lehmad ei tiinestunud. Selle tagajärjel hakkas kari vähenema.

Maaülikooli inimeste Kalle Kase, Kerli Raaperi ja looma­arst Alar Onoperi juhtnööride järgi tegutsedes — lehmi pärast poegimist jälgides, kraadides ning emakaravi tehes — hakkasid asjad paremuse poole liikuma. “Ma arvan, et nüüdseks hakkab poegimisvahemik jõudma juba alla 400 päeva,” on juht lootusrikas.

Udaratervisel hoiab silma peal maaülikooli teadlane Piret Kalmus. Udarapõletike raviks ei kasutata kõige laiema toimega antibiootikume, vaid tehakse bakterikülv ja määratakse konkreetsele põletikutekitajale kõige paremini mõjuv ravim.

Haiged lehmad lüpstakse Strangko platsil omaette lüpsimasinaga ning nende piim läheb praakpiimaliini. Viimase kaheksa aasta jooksul pole piima kvaliteediga muret olnud, piima kaubalisus on 97%. Selle eest kiidab Ahto Vili loomakasvatusjuht Liivi Pavlihhinat ja kogu farmirahvast.

Söötmist konsulteerib professor Olav Kärt — samuti oma ala tipp maaülikoolis. “Meil on kümme söötmisgruppi,” ütleb Vili. Söötmisel kasutatakse liikurmikserit Siloking.

Traktorid ja kombainid, mis harivad Torma POÜs nii tavalisi kui seemne- ja keemiafirmadega koostöös rajatud katsepõlde, on peamiselt uue põlvkonna John Deere’id. Need on varustatud GPS-seadmega ning juhtimises on suur osa automaatikal.

Mõtteviis muutub järjest rohelisemaks

“Ega mulle ka see lägahais ei meeldi,” ütleb Ahto Vili, kes teab, milliseid sõnu alevirahvas lägaveo päevadel osaühingu suunas lennutab. On ju ta endagi kodu sealsamas Tormas. Sestap on loodud OÜ Torma Biogaas ning tulevikuplaan on lägast soojust ja elektrit toota. Tehtud on biogaasijaama tasuvusuuring ning sakslaste abiga eelprojekt.

Soojuse ja elektri koostootmisjaam läheks maksma 3,2 miljonit eurot (50 miljonit krooni). 15. augustiks tuleb esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotlus, et saada jaama rajamiseks toetust. Bioenergia osas teeb Ahto Vili koostööd tehnikaülikooliga ning on sealse doktorandi Peep Pitki kaasjuhendaja.

“Biogaasi tootmine on väga täpne ja keeruline protsess,” selgitab Vili. “Mahuti sisu peab kogu aeg, nii suvel kui talvel, püsima 37–40 kraadi juures. Et gaasi rohkem tuleks, peab lägale lisama silo või muud käärivat materjali. Samas ei tohi see sisaldada hallitust, haigustega vilja või muud sodi — see rikub käärimisprotsessi ära.”

Loe veel

Eesti on Vili sõnul ainus Euroopa Liidu riik, kus puudub bioenergia alane seadusandlus. Samuti puudub põllumeeste huvi ja surve lägaenergia tootjatele paremate võimaluste loomiseks. Nii ehitataksegi praegu Eestis vaid üht lägapõhist biogaasijaama Aravetele. “Lätis tehakse neid riigi toel ja praegu on pooleli kaheksa,” teab Ahto Vili, kes osales eelmisel sügisel Riias peetud taastuvenergia messil.

“Ühel hetkel läheb meil alternatiivenergiaga väga kiireks,” ennustab mees. “Hollandis ja Taanis ei lubata juba praegu toorläga põllule laotada, osades Euroopa riikides ei kasutata puukütet ning järjest lisandub uusi keskkonnanõudeid.”

Ahto Vili meelest ei kasutata Eestis loodusvarasid mõistlikult. “Ütleme, et põlevkivienergia on odav. Aga sellest on 1/3 tuhka ning elektritootmisest üle jääva soojusega kütame Narva jõge. Lisaks veel kulud, mis kaevanduste ja tuhamägede rekultiveerimine kaasa toob ning mis ei kajastu elektri hinnas!”

Nii on OÜ Torma Biogaas praegu n-ö madalstardis — et kui võimalused avanevad, saaks kohe jaama ehitama hakata. “Täna on meil bioenergia vaid plaan, aga ma usun, et tulevikus joonistub see reaalsuseks,” loodab uuendusmeelne põllumees.

Jakobsonid võiks Tormale tuntust tuua

Ahto Vili on ellu kutsunud Torma põllumeeste seltsi ning kuulub Jõgevamaa LEADERi koostöökoja juhatusse. Seal seisis mees hea selle eest, et Torma gümnaasiumile muretseti uued puhkpillid ja lastele hakati õpetama puhkpillimängu.

Tema on ellu kutsunud ka Torma puhkpillimuusika festivali ToPoF, mida tänavu peetakse 11. korda. “Tegelikult on Tormas Eesti vanim pasunakoor,” väidab Vili, kes on ka ise selles klarnetit mänginud. “Kuus aastat vanemaks loetud Väägvere puhkpilliorkestris osalesid ka keelpillid.”

Torma pasunakoori juhatas Carl Robert Jakobsoni isa Adam Jakobson ja ka Carl Robert ise veetis oma 18 esimest eluaastat Tormas. “Jakobsonidega võiks Tormale palju rohkem tuntust koguda,” arvab Vili.

Sel eesmärgil tähistatakse 6. augustil Tormas Carl Robert Jakobsoni 170. sünniaastapäeva. Peetakse järjekordne puhkpillifestival ning Eesti–Soome künnivõistlus, näidatakse hobukündi, uusimat põllumajandustehnikat ja katsepõlde, mälestatakse Jakobsone, toimub kirikukontsert. Ürituse eestvedaja, stsenarist ja lavastaja on Ahto Vili.

KOMMENTAAR:
Olav Kärt, EMÜ professor:

Ahto Vili innustub kõigest uuest. Ta on külmlautade pioneer Eestis. Mina olen Torma POÜga seotud olnud sellest ajast, kui nad oma uue lauda püsti panid. Siis õppisime kõik koos väga intensiivselt uut tehnoloogiat.
Ahto Vili on majandusmehena ettenägelik, oskab uuendusi ära kasutada ning kaadrit valida. Loomakasvatuses on tal väga hea meeskond. Ta majandab oma lauta õigesti — õiged söötmisgrupid, täpne söötmine, hea silo. See, et Torma loomad on jagatud mitmesse söötmisgruppi, aitab silo paremini ära kasutada: eri gruppidele saab anda erineva väärtusega sööta.
Lisaks söötmisele tagab kõrge toodangu aretus, millele Tormas on suurt rõhku pandud. Embrüo
siirdamisega on karja saadud väga häid loomi.

AASTA PÕLLUMEES 2011 KANDIDAAT
Ahto Vili
Torma POÜ
- Jõgevamaa, Torma.
- Põhitegevus piima    tootmine.
- Lehmi 2010. aastal 554.
- Keskmine piimatoodang  2010. aastal 9,929 tonni     lehma kohta.
- Maad kasutab 2 110 ha, sellest omandis 505 ha.
- Teravili ja raps 1300 ha.
- 38 töötajat.

Konkurss “Aasta põllumees”
Piimakarjakasvatajaid on “Aasta põllumehe” konkursil osalenud ilmselt kõige rohkem.
Kümne aasta jooksul on tiitli saanud kuus meest: 2001. aastal Raivo Musting ja Peeter Kibe (elutööpreemia), 2002 Jaak Hinrikus, 2004 Andres Härm ja Aavo Mölder ning 2005 Arvo Kuutok.
 Viimased viis aastat on tiitel aga piimatootjatest mööda läinud, kuigi just selle ajaga on Eesti piimatootmine tõusnud maailmatasemele ning meie piim ja tõumullikad hinnatud nii kodu- kui välismaal.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare