Aldo Vaan on parim lihaveisekasvataja

 (2)
“Ostan oma karja täienduseks  ainult puhtatõulisi loomi,”  kinnitab Aldo Vaan heleda  akviteeni karja keskel.  Seda tõugu mullikaid on  ta toonud nii Rootsist  kui Saksamaalt, et are- tada puhtatõuline kari.
“Ostan oma karja täienduseks ainult puhtatõulisi loomi,” kinnitab Aldo Vaan heleda akviteeni karja keskel. Seda tõugu mullikaid on ta toonud nii Rootsist kui Saksamaalt, et are- tada puhtatõuline kari.Foto: Sven Arbet

Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Aldo Vaan harib koos perega üle 800 hektari ümberkaudseid maid Läänemaal Topi talus, peab lihaveiseid, tori hobuseid ja mesilasi.

Topi talu asub maalilise looduse keskel Kasari jõe käärus, mis on otsekui väike oaas keset lagedaid põlde. Elumaja vastas on unikaalne restaureeritud rookatusega ait, kõrval saun. Taluõu siugleb abihoonete ja puude-põõsaste vahel omaette siseõuedeks otsekui väike külakeskus ajaloolise Rootsi küla maadel. Aastatega on Vaanid loonud elujõulise toimiva talumajanduse, restaureerinud ja laiendanud ka vana talumaja elamisväärseks kogu perele.

Hakkaja pererahvas Marit ja Aldo Vaan on üles kasvatanud viis last, keskmine poeg Andres elab oma perega sealsamas lähedal oma talus ja on nüüdseks Topi Mõisa OÜs ohjad enda kätte võtnud, vastutades peamiselt hobusekasvatuse eest. Samuti aitab ta tublisti kaasa Topi talu lihaveiste majandamisel ja teraviljakasvatuses. Suviti on talutöödel abiks ka poeg Kristjan Robert, kes õpib Kuressaare ametikoolis ärijuhtimist. Vanim poeg Indrek ja tütar Laura elavad oma peredega pealinnas ning jõuavad talutöödele appi harvem. Pere pesamuna Piia Katharina õpib Lihula gümnaasiumis. 

Vaan asus oma vanemate talu taastama 1989. aastal, nüüdseks on rajatud eeskujulik talumajandamine, mis on paisunud igas suunas suurtootmiseks. Põlde haritakse uusima tehnoloogiaga ning osa viljapõlde ja karjamaid majandatakse mahedana.

Lemmikud on limusiinid

Aldo Vaan on laia haarde ja mitmekülgsete huvidega mees. Ülikoolis on ta õppinud bioloogiat, olnud kooliõpetaja, pidanud piimakarja ja üle kolmekümne aasta mesilasi. Tori hobuseid kasvatades harrastab ta nüüdki aeg-ajalt kaarikusõitu.

Ehkki töö põllul ja lihaloomade juures neelab suure osa peremehe ajast, on tema energia ammendamatu – lisaks igapäevatöödele juhib Aldo Vaan ka Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ning aeg-ajalt korraldab seminare ja õppepäevi ka oma talus.

Talumaja üks osa – kunagine hobusetall − ongi renoveeritud mahukaks seminariruumiks, kus saab tulevikus õpitubasid ja ka seltsi koosolekuid läbi viia. Lisaks kuulub Vaan Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ning on tori hobuste haruseltsi juhataja.

See mees teeb kõike kirega, iga majandamisvaldkonda on ta süüvinud äärmise põhjalikkusega. Praegu on ta innustunud lihaveisekasvatusest, Topi talus kosub 250pealine mahekari, suund on võetud puhtatõulise karja aretusele.

Topi talu karjamaadel nosib umbes 200 limusiini ja 50 heledat akviteeni. Vähenõudlikumaid, peamiselt aberdiin anguse ja herefordi veresusega ristandeid peetakse looduslikel rohumaadel Matsalus.

“Me püüame suurendada lihaveisekasvatust, kuid teraviljaga oleme saavutanud optimaalse suuruse,” teatab Aldo Vaan, et väheviljakatel Läänemaa maadel on hoopis tulusam pidada lihaveiseid. Nii kõrget saaki nagu parimatel teraviljakasvatajatel ei suuda siinkandi rasketel maadel kunagi saada, samas võib lihaveiseid tippkarjaks aretada küll. 

Topi talus alustati lihaveisekasvatusega 2002. aastal, kui Aldo Vaan ristas esialgu piimakarja lihaveistega. 2002 toodi karja esimene puhtatõuline limusiini pull ja tasapisi hakati limusiini karja suurendama.

“Limusiinid on hea valik, hästi levinud tõug paljudes Euroopa maades. Sõltuvalt aretusest võivad limusiinid kasvada väga suureks, anda hea tapasaagise ja peenemaitselise liha, olla hea temperamendiga ja piimakusega,” kiidab lihaveisekasvataja oma lemmiktõugu.
Siiani on rõhutud lihaloomadele, kuna pole jätkunud puhtatõulisi ammesid, kuid nüüd tahab peremees üha rohkem teha tõuaretust ning aretada eraldi limusiinikarja ja heleda akviteeni karja.
“Olen viimasel ajal ostnud puhtatõulisi loomi nii Taanist, Rootsist kui Saksamaalt,” teatab Aldo Vaan, et tahab edaspidi lisaks “lihaloomadele” hakata tõuloomi müüma, kuna nende eest saab kõrgemat hinda.

Lihaturul madalseis 

Lihaveisekasvatajate seltsi esimehena teeb Aldo Vaanile tuska see, et lihaveiste müük Türgi turule on takerdunud ning mõne aasta eest alanud lihaveiste hinnatõus Eestis, mis sai alguse tänu ekspordile, on peatunud.

Loe veel

Kui varasematel aastatel on Türki päris palju meie loomi viidud, siis tänavu ei ole see turg veel avanenud. Üks põhjus on lisaks tapapullidele ka alla 300kg nuumpullidele kehtestatud kõrge tollimaks, mis alandab siinseid kokkuostuhindu. Siiani aitas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) karjakasvatajatel loomi korraliku hinnaga Türki müüa, aga mis saab lihaekspordist tänavu sügisel, on praegu veel ebaselge.

Euroopas on suur puudus veiselihast, seda veetakse sisse Lõuna-Ameerikast ja meie põllumeestel oleks lihaturul lööki küll, samas pole soodsaid turustuskanaleid eriti tekkinud. Ka on kahjustanud üle Euroopa lahvatanud hobuselihaskandaal veiseliha müüki, näiteks eriti tugevalt on tapaveiste ostuhind langenud Saksamaal. Samas loodavad tootjad, et selline tagasilangus on ajutine. Nii tegelevadki meie lihaveisekasvatajad aktiivselt uute müügikanalite leidmisega. 

Sel aastal on hoogustunud koostööprojekt šveitslastega. Igas kuus varutakse Balti riikide karjakasvatajatelt Estonian ACB Vianco abiga partii lihaloomi, millest valmistatud toodang turustatakse kaubamärgi “Baltic Grassland Beef” nime all Šveitsi tarbijale.

Türki müügil polnud tõugudel suurt vahet, samas nõutakse Euroopa turgudel just suuremaid tõuge – limusiini, šaroleed, simmentali ja heledat akviteeni.

Vaan toob esile, et lisaks välisturgudele on ka Eestimaal kasvanud huvi tõuloomade vastu. Kevadisel oksjonil tõusid heleda akviteeni ja limusiini mullikate hinnad alghinnaga võrreldes kahekordseks.

“Tõumaterjali järele on Eestis suur huvi ja nõudlus, nii ongi Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsil ühes koostööpartneritega plaanis teha sügisel kordusoksjon,” teatab seltsi esimees Aldo Vaan. Ta kinnitab, et lihaveisekasvatajal on võimalik edukalt majandada. Maad on haritud, noorloomi müüakse nii Rakvere lihakombinaati kui Saaremaa tööstusele, vanu ammesid aga Lätti.
Õnnestunud äri Türgiga näitab, et meie lihaveisekasvatajatel on potentsiaali laiendada oma veiste müüki ka Lääne-Euroopa riikidesse, kus veiselihast suurt lugu peetakse.

__________________________________________________________________________________

KANDIDAAT
ALDO VAAN

Topi Mõis OÜ
- Topi talu, Lihula vald, Läänemaa.
- Lihaveisekasvatus, u 200 limusiini, 50 heledat akviteeni.
- Lihaveiste tõuaretus, loomade müük Eestisse ja Türki.
- Maad haritakse üle 800 ha, sellest 400 ha-l tegeldakse maheviljelusega.
- Teraviljakasvatus 400 ha-l, osa mahedana; karjamaad.
- Lisategevuseks hobusekasvatus ja mesindus.
- Palgatööjõudu üks põhikohaga pluss abilised hooajatöödel.
- Kaasaegne põllutehnoloogia.

__________________________________________________________________________________

KOMMENTAAR
TARGO PIKKMETS

Läänemaa nõuandekeskuse konsulent

Topi talu peremees Aldo Vaan on väga hea läbirääkija, kes otsib ettevõtluses alati selliseid lahendusi, mis kõigile sobivad. Tal on ühes talus mitu ettevõtet, tema lapsed töötavad samamoodi ettevõtjatena, nii et ta teeb suurepärast koostööd ka oma lastega, terve pere on rakkes. Seda on tõesti tore näha, sest paljudes taluperedes kipuvad lapsed talu tegemistest kaugele jääma.
Vaan võtab kõike ette julgelt ja suurelt, tema ühest tegevusest jaguks mitmele ettevõttele, aga need mitmekülgsed ettevõtmised toimivad kõik ühe talumajapidamise raames – nii lihaveised, teraviljakasvatus, hobused kui mesindus. Olen teda nõustanud masinate-seadmete ostmisel, oleme arutanud lihaveisekasvatuse küsimusi, arutlenud ka loomade pidamise ja poegimisprobleemide üle.

___________________________________________________________________________________

Konkurss

“Aasta põllumees”

- Maalehe ja Eesti Põllu­majandus-Kaubanduskoja (EPKK) konkursile “Aasta põllumees 2013” on esitatud ligi paar­kümmend kandidaati 13 maakonnast.

- Konkursile kandidaatide esitamine on lõppenud ja žürii alustab ringsõitudega, et tutvuda kõigi tänavuste osalejate – maaettevõtjate, talunike ja põllumeeste tegemisega. Kõikide kandidaatide lood jõuavad Maalehe veergudele ja võitja selgub sügisel “Aasta põllumehe” konverentsil.

- Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peab olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare