Aravetel troonivad robotlaut ja biojaam

 (5)
Kandidaat
Aravetel troonivad robotlaut ja biojaam
Leonid Linkov lubab, et robotite arv tema lautades suureneb veelgi – kas kümnele või paarikümnele lüpsirobotile, selle jätab firmajuht esialgu saladuseks.Foto: Sven Arbet

Leonid Linkovi juhitaval Aravete Agro OÜ-l on suurim lüpsirobotitega farm, kus suvel avati ka biogaasijaam. See hakkab ümber töötama 100 000 tonni sõnnikut aastas.

Oleme Aravetel, kus otse Mägise suurfarmi kõrvale on kerkinud biogaasijaam. Hiigelmõõtmetes mahutid mõjuvad alt üles vaadates otsekui startivad kosmoselaevad. Sealsamas kõrval laudas aga surisevad tasakesi kaheksa Lely Astronaudi lüpsirobotit, maheda muusika saatel lüpstakse siin laudas 500 lehma.

Mõlema suurejoonelise projektiga – nii lüpsirobotite soetamise kui biogaasijaama ehitamisega – on seotud Aravete Agro kauaaegne juhataja Leonid Linkov, kes on tõstnud oma lüpsifarmi Euroopa paremate sekka.

Linkov ei pea Mägise farmikompleksi ise kohale minema, sest oma kontori arvutist lüpsiprotsessi jälgides on tal täielik ülevaade, mis laudas toimub.

Firmajuht selgitab, et sel suvel avatud biojaam pole ainuüksi nende ettevõtmine, biogaasijaama rajas OÜ Aravete Biogaas, mille võrdsed osanikud on Aravete Agro OÜ ning energiaettevõte Baltic Biogas OÜ.

Veab piima Leetu

Mägise robotlüpsilaudas lüpsavad lehmad umbes 10 000 kg aastas lehma kohta. Roosna farmis, kus 400 lehma lüpsmiseks kasutatakse torusselüpsi seadet, on väljalüps väiksem.

“Torusselüps on eilne päev, platsilüps tänane päev, aga robotlüps on meie lähitulevik,” räägib Leonid Linkov ja lubab suurendada oma lautades robotite arvu veelgi – kas kümnele või paarikümnele lüpsirobotile, selle jätab firmajuht esialgu saladuseks.

Seotud lood:

Praegu on Aravete Agro päevane piimakogus 36–38 t ja sellest 95% saadetakse piimaautodega Leetu Rokiškise piimakombinaati.

Küsimusele, miks ta kogu piima Leetu veab, vastab Linkov lühidalt: “Keegi peab ju oma piima Eestist välja vedama! Muidu istuvad kohalikud piimatööstused meile hinnaga pähe.” Sest Eestis toodetakse piima 45% rohkem, kui ära tarbitakse.

Linkov toob esile, et Eestis suudetakse päevas töödelda 1500 t piima, samas kui ainuüksi Leedu Rokiškise tehase päevane vastuvõtukogus on 1800 t. Viimase viie kuu keskmisena on ta saanud leedukatelt piimahinnaks 32 eurosenti/kg.

Kääritusjääk jõuab põllule

Uusim saavutus, mis meelitab Aravetele hulgaliselt huvilisi, on äsja valminud, biojäätmetel põhinev soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam, mille tootmisvõimsus on 2 MW elektrienergiat ja 2 MW soojusenergiat. Põhitegevuseks on elektri ja sooja tootmine. Protsessi vahesaadus on biogaas, toormena kasutatakse eelkõige veise vedel- ja tahke­sõnnkut, samuti muid biolagunevaid jäätmeid.

Leonid Linkov rõhutab, et koostootmisjaama eesmärk on jäätmete koguse vähendamine ja keskkonnast kõrvaldamine.

Nii veetaksegi Mägise farmi juurde kokku 3800 lehma ning noorlooma sõnnik ja läga kõigist neljast farmist. Sõnniku ümbertöötamisel tekib kääritusjääk, mida kasutatakse põlluväetisena.

“Kääritusprotsessi käigus hävinevad sõnnikus ja lägas umbrohud, mistõttu on sellise kääritusjäägi laotamine põllule hoopis tulusam. Asume ju Pandivere kõrgustiku jalamil nitraaditundlikul alal, me ei saa panna väetisi nii palju kui tahaks,” räägib põllumajandusfirma juht.

Saadud soojusenergiaga hakatakse juba sellest sügisest kütma Aravete kortermaju. Soojus­trass on veetud nii, et see läheb kuivati juurest läbi, nõnda köetakse praegu sama soojusenergiaga ka viljakuivatit.

“Aravete elanikele jääb kütte hind stabiilseks, enam ei sõltu see õlihinna kõikumisest, nii et bioenergiaga kütmine tuleb odavam kui õliküte,” rõhutab Linkov. Sooja müümiseks alevikule on sõlmitud leping OÜ Avotermiga, mis varustab Aravete alevikku soojaga.

“Kõik kulutused, mis biojaama ehitusega kaasnesid, loodame tasa teenida kaheksa aastaga,” ütleb Linkov. Biogaasijaam läks maksma 6 mln eurot, millest 1,5 mln eurot on eurofondi raha.

25 aastat Aravetel

Aravete Agros on Leonid Linkov töötanud juba 25 aastat, ta on keskeriharidusega ja alustas 1987 aseesimehena varustuse alal, nüüdseks on jõudnud juhatuse esimehe kohale.

Aastatega on see mees loonud Järvamaale Eesti ühe moodsama põllumajandusettevõtte, kuhu voorivad huvilised Uus-Meremaalt Türgi ja Maltani välja, lähinaabritest Soome, Rootsi põllumajandustudengitest ja turistidest rääkimata.

Loe veel

Ka noorte seas on see uudse tehnoloogiaga põllumajandusettevõte nii populaarne, et siia kipuvad maaülikooli tudengid nii praktikale kui tööle. Sealsete tööde ja tegemiste põhjal valmivad tudengite kursuse- ja magistritööd.

Aeg-ajalt heidetakse Aravete Agrole ikka ette, et kogu see suurejooneline tootmine on rajatud eelkõige väliskapitali abiga. Aastaid kuulus firma Vene kapitalil Agro Piimale, nüüd tegutseb siin omanikuna Austria firma.

Samas, ega väliskapitalist üksi abi ei ole, kui kohapeal poleks hakkajat eestimeelset eestvedajat, kes suudaks omanikele investeeringuvajadusi piisavalt veenvalt põhjendada. Neid näiteid, kuidas välisomanikud on meie põllumajandusettevõtteid tühjaks pumbanud, leidub piisavalt.

Leonid Linkov on osanud oskuslikult juhtida investeeringuid oma piirkonna põllumajandusettevõtte edendamiseks. Praegu annab Aravete Agro tööd enam kui sajale inimesele ja Euroopa üks moodsamaid farme tegutseb just Eestis, mitte välismaal.

Aasta põllumehe kandidaadiks esitas Leonid Linkovi Ambla vallavalitsus.



KANDIDAAT

LEONID LINKOV
Aravete Agro OÜ

- Ambla vald, Järvamaa.

- Piimakari koos noorloomadega 4000, piima aastatoodang üle 8000 kg, robotlaudas 10 000 kg lehma kohta.

- Maad haritakse 4500 ha, omandis 2000 ha. Tera­vilja saagikus 4–5 t/ha.

- 125 töötajat.

- 2008. a valmis kaheksa Lely Astronaut A3 robo­tiga laut 560 lehmale.

- 2012. a valmis Eesti esimene biogaasijaam, mis toodab 2 MW elektrit ja soojusenergiat lehma­lägast ja sõnnikust.

- Nüüdisaegne tehnoloogia, keskkonnasäästlik
majandamine.



KONKURSS

“Aasta põllumees”

- 8. augustil tutvub konkursi “Aasta põllumees” žürii Lääne-Virumaa ja Järvamaa kandidaatidega. Lisaks žüriile on ringsõidul kaasas ETV võttegrupp, samuti konkursi peatoetaja Nordea panga esindaja. Žürii teeb oma otsuse alles sügisel pärast kõigi kandidaatide külastamist.

- Varasematel aastatel oli konkursi üheks kriteeriumiks see, et aasta põllumehe kandidaadi ettevõte peab baseeruma Eesti kapitalil. 2010. aastast alates seda nõuet enam ei ole. Seni pole aga väliskapitalil põhinevas ettevõttes tegutsev põllumees veel kõrget tiitlit pälvinud.



KOMMENTAAR

RANDO VÄRNIK

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaal­instituudi direktor

Leonid Linkov on läbilöögivõimeline, samas keskkonnateadlik põllumees, kes tunneb ka ärikeskkonda. Ta oskab teha õigeid valikuid, suunata otsuseid ja oma seisukohti alati kaitsta.

Aravetele rajatud biogaasijaam on uudse tehnoloogiaga ettevõtmine, sõnnik väärindatakse biogaasiks, et jäätmetest vabaneda ja et kohalik piirkond saaks mõistlikuma hinnaga sooja.

Linkovi kiituseks saab öelda, et tal on julgust võtta uusi asju ette, kui üks arenguetapp on läbitud. Ta tunnetab hästi, mis on põllumajandusettevõtte arenguks oluline ja tema otsused põhinevad alati faktidel. Ka ei saa öelda, et väliskapital oleks tekitanud selles firmas mingeid probleeme, Aravete Agrosse investeeritakse palju, ettevõte on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare