Traditsiooniliselt antakse võitjale üle ajaloolise “Külvaja” kuju vähendatud koopia.

Aasta põllumehe konkurssi oleme korraldanud 2001. aastast, “Külvaja” kuju on võitjad pälvinud 2006. aastast alates.

Tegu pole rändauhinnaga. Selle maaelu Oscariks nimetatud kuju on seni saanud juba 3 põllumeest: köögiviljakasvataja Kalle Reiter, seakasvataja Ermo Sepp ja teraviljakasvataja Mati Nurm.

ÜLO ENNO kasvatab hanesid

Nurga talu peremees Ülo Enno Tartumaalt on üks Eesti suurimaid hanekasvatajaid. Ta kasvatab mitusada hane aastas.

Haned puhastavad isegi talu kartulipõllud umbrohust puhtaks ja peremees teenib hanede müügist teise pensioni juurde.

Tallu on soetatud kaks inkubaatorit. Suuremasse mahub 45 ja väiksemasse 35 muna, tibud tulevad munadest 30 päevaga. Tibusid müüb talupere kodus ja laatadel, haneliha tuttavatele.

Hanedele lisaks annavad tulu ka 0,5 ha suurune kartulipõld ja
8 ha teravilja. Enno tahab toime tulla oma pere jõul, lisatööjõudu palkamata.

Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit, loe ka ML nr 31, 30. juuli.

LEONID LINKOV ja 8 robotit

Aravete Agro juhataja Leonid Linkov Järvamaalt rajas moodsa tipptehnoloogiaga kaheksa robotiga lüpsifarmi. Lely Astronaudi robotid lüpsavad laudas ligi 500 lehma, kogu töö teevad ära automaatika ja elektroonika. Lauda seinteks on täispuhutavad kardinad, mis tagavad ühtlase kliima.

Aravete Agros on 1600pealine piimakari aastatoodanguga 8200 kg, robotlaudas kuni 10 000 kg lehma kohta. Maad haritakse 4500 ha ja tööd saab ligi 100 inimest. Linkov plaanib ehitada 70 mln krooni eest ka biogaasi tehast.

Esitaja: OÜ Anu Ait, loe ka ML nr 33, 13. august.

CLAID SAKSON on meremehest talunik

Endine meremees Claid Sakson Tartumaalt Meeksi vallast vahetas laevamehhaaniku ameti põllutöö vastu ning on nüüd juba 13 aastat kasvatanud Peipsi ääres teravilja ja hernest. 1996. a asutas ta koos vennaga osaühingu Clahel ning võttis ette põlluharimise mitmesajal hektaril. See oli omaette julgustükk, sest põllumaad Meeksi vallas on üsna viletsad.

Aastatega on Sakson muutnud kehvad põllud viljakandvaks. Maad harib ta 321 ha, omandis on üle 50 ha. Taimekasvatuses on ta üle läinud uutele masinatele.

Aasta tagasi aga kinkis oma venna nõusolekul tütar Kristile maaülikooli lõpetamise puhul kogu firma. Ise jätkab ta osaühingus põhitöö tegijana ning juhatuse esimehena.

Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit, loe ka ML nr 28, 9. juuli

UNO TEEMÄGI on Taheva valla edukaim ettevõtja

79aastane Uno Teemägi Valgamaalt Taheva vallast on sealne suurim ettevõtja. Mees rajas oma ärid alles pensionipõlves. Nüüd harib ta ligi 600 ha maad ja korraldab turistidele kanuumatku Koiva jõel ja Mustjõel.

Teemägi juhib korraga kahte ettevõtet – Punda talu ja tulundusühistut Hargla Seemneühistu. Ta on väga ettevõtlik ja aldis vastu võtma kõike uut.

Talu on soetanud kaasaegse põllutehnika ja viljakuivati, kasvatab 400 ha-l nisu ja otra ning 100 ha-l rapsi. Ülejäänu on rohumaa.

Äritegevuses toetub Teemägi suuresti pere abile, ent annab hooajal tööd rohkem kui 10 inimesele. Ettevõtjana on Teemägi saanud hakkama laenudeta ja see on omaette kunst.

Esitaja: Valgamaa Põllumeeste Liit, loe ka ML nr 36, 3. september.

SULEV MATTO sai rekordilise viljasaagi

OÜ Mardi ja Hiiumaa Agro omanik Sulev Matto Hiiumaalt sai tänavu suvinisu 5,3 t/ha, mis on Hiiumaa oludes rekordsaak. Teravili kasvab 600 ha-l. Samas kavatseb Matto põllumaad vähendada ja rõhuda pigem viljakasvatuse kvaliteedile. “Püüan saada sama koguse saaki, aga järjest vähematelt hektaritelt,” ütleb ta.

Lisaks teraviljakasvatusele peab Matto piimakarja. Kui hiidlaste piimahind langes aasta algul 1.90ni, vähendas Matto oma 118pealise piimakarja 50 lehmani. Seni suurim Hiiumaa piimatootja on sel moel oma sõnumi avalikkusele öelnud. “Piimakarjad on vähenenud, sest millegi muu kui loomadega pole meil enam võlgu maksta!” seisab Matto hiidlastest piimatootjate eest.

Esitaja: Maaleht, loe ka ML nr 38, 17. september.

MART TIMMI talu, pood ja külaselts

Kagu-Eesti suurim köögivilja- ja seakasvataja Mart Timmi Võrumaalt annab oma Jaagumäe talus masuajal tööd 40 inimesele. Timmi kasvatab Navi külas teravilja ja rapsi ligi 600 ha-l, kartulit ja köögivilja 150 ha-l.

Jaagumäe talu toodab hapukapsast, kooritud kartulit ja köögivilja üle 2000 t aastas. Talus on moodsa lägasüsteemiga sigala, aastas kasvatatakse 3000 siga. Toodangu müüb Timmi omarajatud Jaagumäe kaubanduskeskuses.

Jaagumäe talu tugevuseks on kogu pere koostöö, kus pojad juhivad eri talusuundi. Timmi eestvedamisel ehitati Navi külla ka Võrumaa esimene seltsimaja ja asutati külaselts.

Esitaja: Eesti Aiandusliit, loe ka ML nr 40, 1. oktoober.

JUHAN SÄRGAVA rosinajuust

Saidafarmi juht Juhan Särgava Harjumaalt on mahepõllumajanduse vallas üks Ida-Euroopa suurimaid tegijaid.

AS Saidafarmis on 200pealine piimakari, maad haritakse 800 ha. Mahepiima töötleb Särgava oma meiereis, kus aastas valmib 195 t piimatooteid (kohupiimad, juustud, jogurtid, kohupiimakreemid). Osa neist on ökomärgiga, osa loodussõbralikud tooted.

Särgava on aastatega võidelnud eestimaistele mahepiimatoodetele kaubanduskettides välja väärika koha. Saidafarmi meiereis valmistatud kohupiimad-jogurtid-juustud jõuavad juba 80 kohta üle Eesti.

Esitaja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, loe ka ML nr 26, 26. juuni.

PRIIT ESKOR on kahe taluga mees

Talunik Priit Eskor Ida-Virumaalt peab kahes talus lambaid, lehmi, lihaveiseid ja kanu. Lisaks kasvatab ta 170 hektaril teravilja.

Raja talus on Priit Eskor omanik ja peab seal 150 lammast. Paevälja talus aga tootmisjuht, kuna Paevälja kuulub Priidu isale.

Seal edendatakse traditsioonilist talupidamist 30pealise piimakarjaga. Nii askeldabki Eskor varavalgest hilisõhtuni kahe talu vahet.

Abikaasa Katre on ametilt veterinaar, peres kasvab 3 last ja peagi on oodata järelkasvu. “Meil on tõeline peretalu, mitu põlvkonda on koos,” räägib Eskor, kes rõhutab, et mitme majandussuunaga talud jäävad ellu ka masuajal.

Tootmishoonetesse ja tehnikasse on Eskor investeerinud ligi 3 mln krooni.

Esitaja: Ida-Virumaa Talupidajate Liit, loe ka ML nr 39, 24. september.

ÜLAR TÄNAK viis kiduva ühistu tippu

Ülar Tänak on viisteist aastat tagasi hingusele määratud Kärla PÜ tõstnud maakonna kolme kõvema põllumajandusettevõtte hulka.

2005. a valmis uus laut karussell-lüpsiplatsiga 500 lehmale, mis on ainuke omataoline Saaremaal.

Kärla PÜs on praegu 560pealine piimakari ja maad haritakse 1500 ha. Paar aastat tagasi müüdi firma Trigon Farmingule. Ülar Tänak on valitud Saaremaa aasta põllumeheks 2008. aastal.

Esitaja: Oma Saar, loe ka ML nr. 30, 23. juuli.

JAAN METSAMAAL pool lauta valmis robotiga lauta

ASi Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa Harjumaalt Harku vallast võiks olla lüpsirobotite arvu poolest Aravete Agroga ühel pulgal.

“Aravetel on kaheksa robotiga laut, minul pool lauta nelja robotiga valmis, teine pool ootab raha ja paremaid aegu,” räägib Metsamaa.

Praegu lüpsavad lauda ühes pooles neli DeLavali lüpsirobotit 287 lehma, teine pool on valmimas. Kokku on tal ligi 400pealine piimakari ja viis lauta.

Metsamaa harib maad kolmes vallas 1400 ha ning annab tööd 18 inimesele. Ta on kolme aktsionäriga ettevõtte suuromanik, nii et kogu seda hiiglaslikku ettevõtmist võib ka ühemeheürituseks nimetada.

Esitaja: Harku vallavalitsus, loe ka ML nr 23, 4. juuni.

AIVO ARRAK lüpsab säästurobotitega

Ranna Farmi juhataja Aivo Arrak Tartumaalt tõi esimesena Eestisse kaks Galaxy lüpsirobotit.

Kuna need töötavad nelja roboti eest ja lüpsavad 240 lehma, säästis mees miljon krooni. Robotlüpsilauda ehitas Arrak 2007. aastal. Maad harib ta 950 ha. Lautades on 530 lüpsilehma. Kuigi ettevõte on suur, tegutsetakse nagu peretalu. Abikaasa Anni on farmijuhataja, tütar Kairit raamatupidaja, poeg Alari agronoom. Peremees plaanib tulevikus ehitada ka bioenergia tehase ning kõrvale rajada kala- või vähikasvatuse.

Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit, loe ka ML nr 37, 10. september.

KAUPO KAURI sai noorelt peremeheks

Lepiku talu peremees Kaupo Kauri Raplamaalt Kehtna vallast tunneb traditsioonilisest taluelust rõõmu.

Kauri oli 21aastane, kui 1989. aastal isa kõrval talupidamist alustas. Isa surres oli ta 29 ja võttis talu juhtimise oma õlule.

Ta on suutnud paarikümne aastaga rajada kaasaegse talupidamise. Vabapidamislaudas on 70pealine piimakari aastalüpsiga 8000 kg lehma kohta, 70 noorlooma, maad harib mees 30 ha.

Kauri on rahul, et jõudsalt on hakatud koolitama asendustalunikke ja nüüd pääseb ta perega puhkusele.

Esitaja: Eestimaa Talupidajate Keskliit, loe ka ML nr 41, 8. oktoober.

ANDRUS SEPP on parim lihaveisekasvataja

Parim lihaveisekasvataja Metsa Johani talu peremees Andrus Sepp Saaremaalt võitles PRIAga kohut käies talunikele välja õiguse saada toetusi ka puiskarjamaadel loomi karjatades.

Sepp toimetab oma vanavanemate talukohas 1991. aastast. Talus peetakse ligi 100 lihaveist. 2003. aastal valmis uus veiste vabapidamislaut.

Talu maadel kasvatatakse hernest ja kaera, osa on puiskarjamaa, osa rohumaa. Talu pakub nii silo- kui masinateenuseid, tegeldakse ka jahiturismiga.

Sepp on pidanud tohutult tööd tegema. PRIA võttis talt toetused ära, kuna ei pidanud talu puiskarjamaid toetusõiguslikuks.

Sellele vaatamata on ta rajanud eduka talu.

Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus, loe ka ML nr 17, 23. aprill.

ANDRES TAMM läheb mahedaks

Parim piimakarjakasvataja Andres Tamm Tartumaalt Nõo vallast jättis tänavu vilja külvamata ja väetise panemata, et Soone farmi mahetootmisega elus hoida. Nüüd jäävad kõik maad rohumaaks.

Ta harib üle 1000 ha maad. Varem kasvatati kuni 500 hektaril teravilja ja rapsi. 2007. a ehitatud vabapidamislaudas on Tammel 300 lüpsilehma aastalüpsiga 10 600 kg lehma kohta, müüakse ka tõuloomi. Tööd saab firmas 11 inimest.

Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus, loe ka ML nr 19, 7. mai.

Anna oma hääl lemmikule küsitluse nurgas vasakul veerus.