Maamajandus

Ave Haamer: püüame kriisi seakasvatuses üle elada



„Meie elame selle kriisi seakasvatuses üle, et paari aasta pärast saaksime julgelt öelda – ära tegime ja ellu jäime,“ teatab Haameri talu perenaine Ave Haamer.
„Meie elame selle kriisi seakasvatuses üle, et paari aasta pärast saaksime julgelt öelda – ära tegime ja ellu jäime,“ teatab Haameri talu perenaine Ave Haamer.Anni Õnneleid

Noor talunik Ave Haamer võttis vanemate talupidamise hiljuti üle. Nüüd juhib ta täistsükliga seakasvatust, lisaks arendab ühe omanikuna ka tootjate ostetud Vastse-Kuuste liha- tööstust.

Moodne Haameri talu sigalakompleks püüab Põlvamaal Viluste külas pilku juba kaugelt, kõrgudes otsekui helesinine kaubanduskeskus põldude keskel. Aastas toodetakse siin ligikaudu 8500 nuumsiga.

Kogu selle ettevõtte majandamise eest vastutab Haameri talu noor perenaine Ave Haamer.

“Minu ema ja isa alustasid selle taluga 1990. aastal. Pärast isa surma eelmisel aastal jäi kogu talupidamine minu õlule,” selgitas talupere vanem tütar Ave.

Ave on talutoimetuste keskel üles kasvanud ja lapsest saati kõigis töödes kaasa löönud. “Seakasvatus sai omal ajal alguse meie koduhoovist, kus laste ülesandeks oli sigadega majandamine ja igapäevased talutööd,” rääkis Ave.

Ka praegu pole kogu talumajandus üksnes õblukese kaunitari õlgadel.

Ave Haameri kõrval hoolitseb tema elukaaslane Jürgen Vija talu masinapargi ja logistika eest. Ave tädipoja Karel Kald-oja õlul on kõik põllul toimuv –taimekasvatus, väetiste planeerimine ja põllutööd.

Seotud lood:

Kõik kolm noort on õppinud Eesti Maaülikoolis ning viivad nüüd oma teadmisi ellu peretalus, kus juba üle 25 aasta on tegeldud seakasvatuse ja teraviljatootmisega.

Ave ja Jürgeni peres sirgub kaks tütart: seitsmeaastane Britt-Marii ja viieaastane Gete-Ly. Lapsi aitab hoida Ave ema Ene, kuna talutööd ei kesta peaaegu kunagi ainult kella kaheksast viieni.

Kõrgharidusega seakasvataja

Ave Haamer omandas majandusarvestuse ja finantsjuhtimise bakalaureusekraadi Eesti Maaülikoolis, õppis mõnda aega edasi ka magistriastmes, kuid siis asus tööle raamatupidajana eri firmades, olles samal ajal ka Haameri talu tegemistega kursis ja aidates oma teadmistega talus nii palju kui võimalik.

2008. aastal tulid noored – raamatupidamisoskustega Ave ja metsatööstust õppinud Jürgen – maale tööle. Samal aastal hakati rekonstrueerima ka talu omanduses olevat kunagist kolhoosi sigalat.

Ave meenutas, et alates 1997. aastast, kui tema vanemad Heiki ja Ene Haamer alustasid talupidamisega, oli tema kohustuseks isa abistamine kõiges paberimajandusega seonduvas, olgu selleks siis arvete väljastamine, sissetulevate arvete kontroll või registreerimine. “Olin ninapidi juures ka külviplaanide tegemisel ja põllutöödel,” rääkis oma lapsepõlvest Ave.

Alates 2011. aastast oli Ave oma perega neli aastat Soomes. Sealne töö raamatupidajana ja audiitori assistendina andis talle hoopis teise elukogemuse ning avardas maailmapilti. Tagasi Haameri tallu tuli noor pere 2014. aastal.

“Praegu on meil täistsükliga tootmisfarm – ise seemendame, kasvatame põrsad üles, nuumame ja müüme elussigadena lihatööstusesse,” selgitas Ave. Täistsükliga seafarmis vajab iga päev hoolt 4500–5000 siga.

2008. aastal valmis kaasaegne täisautomaatne eurosigala. Farm on Eesti Tõusigade Aretusühistu liige ja jõudluskontrolli teostatakse alates 1993. aastast. Tõuaretust tehakse seafarmis aretusprogrammi “Marmorliha” alusel.

Haameri talu sead müüakse Arke Lihatööstusesse ja Otepää lihatööstusesse Edgar, osa sigu on juba realiseeritud ka Vastse-Kuustes asuva ühistu Eesti Lihatööstus kaudu.

Üle Eesti levinud seakatk on pärssivalt mõjunud ka Haameri talule. Praegu ollakse õnneks siiski teises tsoonis, kuid ka see seab farmimajanduse rangema järelevalve alla.

“Kasumist rääkida ei saa, kaks aastat äärmiselt madalat sealiha hinda on ikka kõvasti kahju teinud, aga üritame ikkagi ots otsaga kokku tulla. Oleme kulusid kokku hoidnud ja kärpinud igalt poolt kus võimalik. Oleme ka loomade arvu vähendanud,” selgitas noor perenaine, kuidas talus on püütud ellu jääda.

„Meie elame selle kriisi seakasvatuses üle, et paari aasta pärast saaksime julgelt öelda – ära tegime ja ellu jäime,“ teatab Haameri talu perenaine Ave Haamer. Pildil on kogu talupere: Jürgen Vija, Ave Haamer, lapsed Gete-Ly ja Britt-Marii, vanaema Ene Haamer ja tädipoeg Karel Kaldoja. Anni Õnneleid

Pildil on kogu talupere: Jürgen Vija, Ave Haamer, lapsed Gete-Ly ja Britt-Marii, vanaema Ene Haamer ja tädipoeg Karel Kaldoja.

Ta lisab veel, et teraviljasaak jäi tänavu samuti mullusest kehvemaks. Kuna vili läheb peamiselt oma loomade söödaks, on karta, et ka seda tuleb järgmise aasta kevadel hakata juurde ostma. Nii et kulude optimeerimist noorel perenaisel jätkub.

“Me tõesti soovime selle kriisiaja üle elada, et paari aasta pärast võiks uhkust tunda – ära tegime ja ellu jäime,” tõi esile Ave Haamer.

Arendavad Vastse-Kuuste lihatööstust

Sel suvel asutasid kümme seakasvatajat tulundusühistu Eesti Lihatööstus ja ostsid Vastse-Kuuste lihatööstuse, omanike ringi kuulub ka Ave Haamer. Igal liikmel tuli sinna oma raha alla panna. Kaasfinantseerijateks on Maaelu Edendamise Sihtasutus, samuti pangad.

Kui noored natuke pikemalt ette mõtlevad, küll nad siis leiavad, et maa ongi veel ainus koht, kus tulevikus elada kannatab.

Omandatud tööstusega on veel palju tegemist, enne kui täisvõimsusega saab tegutsema hakata. Remonditud on tööstushoone ruume, müügipunktis müüakse värsket liha ja valminud on ka esimesed proovivorstid.

“Meil pole veel oma brändi ja jaeketti veel ei pääse, kuna tuleb läbida vastavad komisjonid ja taotleda load,” selgitas hetkeseisu Ave Haamer.

Nii rabelebki talu üle võtnud noor pere mitmel rindel – püüab sigalat arendada ja tootjate oma lihatööstust turgutada.

“Ma tahan, et Eesti poliitikud saaksid aru: seda kätt, mis neid toidab, ei tohi hammustada, vaid seda tuleb hoida,” ütles noor ettevõtja.

Loomulikult julgustab ta ka teisi noori julgemalt maaettevõtlusega riskima. “Kui noored natuke pikemalt ette mõtlevad, küll nad siis leiavad, et maa ongi veel ainus koht, kus tulevikus elada kannatab,” tõi esile Ave Haamer.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare