Eesti esimese lüpsiroboti omanik ei karda riskida
Huvilistega oma laudas on AS Pakari suuromanik, piimakarjakasvataja Endel Albin juba harjunud, sest alates 2006. aasta augustist, kui lüpsirobotid lauta tööle said, on tal tulnud nii eestlastele kui ka välismaalastele robotlüpsi tutvustada.
"Mõned robotlauda lehmad lüpsavad isegi 11 000-14 000 kilo piima aastas," muheleb Albin. Liiga kõrget piimatoodangut ta siiski taga ei aja. Osa lehmi käib veel lüpsiplatsil, siiani oli karja keskmine toodang 7200-7300 kg aastas, tänavu tuleb üle 8000 kg.
Riskib ettevõtte edu nimel
AS Pakari laudas on Lely Astronaut A3 lüpsirobotid, need on Lely firma kolmanda põlvkonna robotid. "Nende ametlik presentatsioon oli 2005. aasta oktoobris ja vähem kui aasta pärast oli selline robot ka meie laudas," meenutab Endel Albin ja lisab, et nüüd on välja tulnud juba neljas programmitäiendus ning väikese litsentsitasu eest võib ta ka oma robotid sellele häälestada.
Robotitest võib Albin pikalt-laialt rääkida, samas iseennast kiitma ta ei tiku. Selle koha pealt on mees napisõnaline, aga põllumajandusringkondades teatakse teda kui ääretult töökat, samas innovaatilist ja julget meest, kes pole kartnud oma ettevõtte edu nimel riskida. On ta ju esimene robotlüpsi propageerija Eestis. Esimesena tõi ta 1998. a põllule ka uut tüüpi silokombaini Case 6900, sest pidas nüüdisaegset silotegu firma edendamisel väga tähtsaks.
Lisaks pöörab Albin väga suurt tähelepanu piimakarja geneetilise väärtuse tõstmisele läbi tõuaretuse. Osa tema sissetulekust tulebki tõuveiste müügist Eestis ja välisturul.
Eeskujuks Taani laudad
Lisagem, et tegu pole mitte lipsustatud firmajuhiga, vaid tõsise töömehega, kes võib ühtaegu olla nii traktoriroolis kui laudatöödel. "Kui vaja, võin igasuguse töö ära teha, aga silotegemisel olen alati hakkamas," ütleb Albin, kes on omal ajal töötanud nii traktoristina kui ka autojuhina.
1972. aastal lõpetas ta Tihemetsa sovhoostehnikumi, 1991 Leningradi politoloogiainstituudi.
AS Pakari kaasaegne farmikompleks asub vaevalt kümmekond kilomeetrit Tallinnast. Lautade ümbrus on asfalteeritud ja perfektselt korras.
Loomapidamisega alustas Albin 1991. aastal, kui kunagine Sommerlingi sovhoos hakkas tegevust kokku tõmbama. Laenurahaga osteti vastloodud aktsiaseltsile sovhoosi üks farm.
Lüpsirobotite panekut hakkas Albin planeerima 2004. aastal, kui käis Taanis robotfarme uurimas. Nende nägemine lõi mehe pahviks. Pealegi rääkisid taanlased, et neil ehitatakse juba pooled laudad lüpsirobotiga, aga Eestis polnud veel ühtegi robotit.
"Mõõtsime toona sammudega ühe taanlaste robotlauda pikkuse ja laiuse ära, siis hakkasime projekteerima oma lauta, sest sellises laudas peavad mõningad rajad olema laiemad kui tavalises laudas."
AS Pakari juhataja nendib, et algul olid tema teadmised lüpsirobotite tööst väga napid ja nende algne arvutiprogramm tekitas tõrkeid, uute programmiversioonidega enam probleeme ei ole.
2006. aastal toodud esimesele kahele robotile lisaks soetati eelmisel aastal veel kaks Astronaut A3 robotit, nii et lüpsirobotite arvult jagab Albin praegu esikohta Avo Samarüütliga Tartumaalt.
Ühe loomakoha maksumus selles laudas on 80 000 krooni. Albin nendib, et robotid ei nõua võimatut, tema karjast sobis 99% lehmi roboti alla. Mõned lehmad tuli siiski välja vahetada seetõttu, et nende lüpsikiirus oli liiga madal. Soovituslikult peaks robot lüpsma 2,4 kg minutis. "Selliseid juhuseid, et robot ei saa lüpsiga hakkama, on meil olnud väga üksikuid," ütles Albin.
Ühte lehma lüpsab robot keskeltläbi kaheksa minutit ja programmiga reguleeritakse ka lüpsisagedust. Näiteks äsja lüpsma tulevatel ning üle 40kg päevatoodanguga lehmadel on lubatud robotist läbi käia isegi 5 korda päevas.
Miks Albin eelistab Astronaudi roboteid DeLavali omadele? Piimatootja selgitab, et robotite puhul on tehnilised lahendused patenteeritud. Häid külgi on mõlemal firmal.
DeLavali roboti puhul soovitatakse loomade suunatud liikumist, mille puhul on vajalikud spetsiaalsed sorteerimisväravad.
"Meie valitud variant oli loomade vaba liikumine - iga loom võib igal ajal, grupi piires loomulikult, liikuda sinna, kuhu soovib." Samas on arvutis kõik fikseeritud ja ükski loom lüpsmata ei jää. Samuti eraldab arvutiprogramm haigete lehmade piima kvaliteetsest.
Koondatud pole kedagi
AS Pakari juhataja on julgelt investeerinud ja kogu põllumajandusettevõtte tegevus on muutunud seeläbi tunduvalt efektiivsemaks. Albin ei ole mitte ainult suur asjatundja robotite alal, ta on 1999. aastast aktiivselt tegev ka Rae vallavolikogus.
Lähitulevikku näeb üle 50aastane mees ikka põllumajanduses ja oma firmas, kus on kümmekond aktsionäri ja 18 töötajat, neist neli-viis pensionäri, kes töötavad osaajaga.
"Kõik, kes meile tööle tulnud, on siia ka jäänud," rõhutab Endel Albin. "Me pole kedagi ära koondanud, ka mitte seoses mehhaniseerimisega."
Firma edu üheks saladuseks peabki Albin ustavaid ja tublisid töötajaid. Töötajate keskmine palk on 10 000 kr ringis, samas traktoristid ja masinamehed teenivad tunduvalt rohkem.
AS Pakaris töötab ka Endli abikaasa Virge, kes on ettevõtte juhatuse liige, korraldades farmi igapäevatööd ja raamatupidamise algarvestust.
"Mul on peres kuus tütart, kolm on lõpetanud kõrgkooli ja töötavad hoopis teistel erialadel, kaks tütart õpivad veel gümnaasiumis ning neil on samuti teised eesmärgid. Praegu nad lauta ei tule, aga võib-olla tulevad siis, kui laudatöö veelgi kaasaegsem on," naerab mees, et laudatööd on vaja veelgi tänapäevasemaks muuta.
Väärt nõu
Aasta põllumehe kandidaat ENDEL ALBIN:
AS Pakari laudas on neli lüpsirobotit ja vähemalt kuue aastaga peaksid need masinad end tasa teenima. Samas ei ürita me loomade piimatoodangut liiga kõrgele tõsta. Olulisem on hoida loomi kaks-kolm aastat kauem karjas kui neid lüpsmisega liiga kurnata ja tihti vahetada. Lüpsilehma vahetamine iga paari aasta tagant tõstab ju piima omahinda tunduvalt.
AS Pakar
- Rae vald, Harjumaa.
- Piimatootmine, 317 piimalehma, noorkari 390.
- 2006. aastal sai valmis lüpsirobotitega vabapidamislaut 252 lehmale, kus on neli Lely Astronaudi lüpsirobotit.
- 1998.-2004. aastani rekonstrueeriti kaks lauta noorkarjale ja kinnislehmadele.
- Eelmisel aastal müüdi E-Piimale 2440 tonni piima.
- Maad haritakse 1000 ha, sellest omandis on 20 ha. Teraviljakasvatus 250-270 ha-l, ülejäänu on rohumaad.
- Uusim tehnoloogia. Investeeritud on lauta, lüpsiseadmetesse, sõnnikuhoidlatesse.
- Aastakäive üle 12 miljoni.
Allikas: Maaleht
