Einar Jakobi arendab seakasvatust Lääne-Virumaal

 (2)
Kandidaat
Einar Jakobi arendab seakasvatust Lääne-Virumaal
“Loodame, et ka seakasvataja jaoks hind tõuseb, sest me ei saa kahjumiga toota,“ rõhutab OÜ Kõpsta Seafarmi juhataja Einar Jakobi. Foto: Sven Arbet.

“Konkurentsis püsimiseks peame kasutama rohkem automaatikat ja võimalikult vähe tööjõudu,” räägib OÜ Kõpsta Seafarmi juhataja Einar Jakobi, kes saadab aastas lihatööstustesse üle 10 000 sea.

Einar Jakobi on Lääne-Virumaa põllumajanduses tegutsenud üle kümne aasta. Õppinud on ta EPAs piimatehnoloogia inseneriks ja töötas algul Rakvere Piimakombinaadis. Kui inglasest ärimees Nevil Hewitt ostis Rakvere piimatööstuse ning lüpsifarmid ja seafarmi, pakuti uues juhatuses tööd ka Jakobile. Nüüdseks on piimatööstus müüdud Maagile, aga farmimajandus jäänud inglasele.

“Mulle pakuti tööd farmide juhatustes, sest võõramaalasel on raske Eestis majandada. Nii hakkasin juhtima ka seafarmi ja nüüd ongi see jäänud põhitegevuseks,” räägib Einar Jakobi. Lisaks juhib ta Hewitti pojale Davidile kuuluvat Rahkla farmi, kus kasvatatakse lihaveiseid.

Hea keeleoskusega mees on aastaid olnud COPA-COGECA sealiha nõuandva komitee Eesti esindaja Brüsselis. See rahvusvaheline kogemus on andnud Jakobile indu ja julgust arendada seakasvatust Kõpsta farmis. Viru Lihaühistu juhatuse esimehena üritab ta seakasvatuse valdkonda ka laiemalt edendada.

Ta rõhutab, et praegu on seakasvatuses järjekordselt rasked ajad: tuleb kasvatada aina rohkem sigu, kasutada rohkem automaatikat ja võimalikult vähe tööjõudu, et liha omahinda madalal hoida. “Seda surub meile peale üha kallinev teraviljahind,” nendib Jakobi.

Seotud lood:

Lihahinna tõus tuleb tavaliselt hiljem, nii et seakasvataja peab kõvasti rehkendama, et mitte miinusesse kukkuda.

Üle 10 000 sea aastas

Kõpsta seafarm asub Piibe külas kunagises lüpsifarmis, kus kompleksis on koos ligi kümme hoonet. Osa hooneid on renoveeritud. Sigala rekonstrueerimist alustati 2007. aastal. Siiani ollakse töödega poole peal, sest moodsa seafarmi rajamine on aeganõudev ja ressursimahukas ettevõtmine.

“Oleme jõudnud korda teha juba kuus hoonet, osa veel tehakse. Rajasime uutesse lautadesse automaatse söötmissüsteemi, mida söödaköögist juhitakse arvutite abil, automatiseeritud on ventilatsioon ja ruumide siseküte. Kütmiseks kasutatakse uudset lahendust – maasoojuspumpasid, mis saavad vajaliku energia lägakanalitest,” räägib Jakobi.

Sead on vanusegruppide kaupa eri aladel. Restpõrandate all on lägakanalid, kust isevoolu ja pumpla abiga pumbatakse läga kõrvalasuvasse hoidlasse.

“Hoonete rekonstrueerimisel jäetakse vanast ehitisest alles vaid seinad ja katus, kogu sisseseade aga ehitatakse kaasaegseks nagu Euroopa parimates farmides,” selgitab Jakobi.

Kõpsta seafarmi on investeeritud juba mitu miljonit eurot. Kaugeltki kõik investeeringud pole tehtud PRIA abiga. Raha on tulnud välja käia ka omavahenditest ja küsida pangast.

4000 tonni läga mahutav hoidla on ehitatud sõnnikuhoidla toetuse abiga, teine samasugune ehitatakse veel juurde. Läga läheb ümberkaudsetele põldudele, sest naabruses on palju teraviljakasvatajaid.

“Ehituse lõppedes peab hakkama tegelema ka haljastusega, sest praegu on igal pool ehitusjäätmete ja mullahunnikud. Tulevikus on siin ka ümbrus korras,” rõhutab Jakobi.

Viljahind lööb tasku pihta

Kõpsta seafarmis peetakse praegu korraga umbes 7000 siga, taanlaste pakutud arvutuste kohaselt oleks võimalik sellises farmikompleksis korraga pidada aga ca 10 000 siga. “Maht on oluline, kui tahan saada madalamat omahinda. Muidu ma ei suuda konkureerida mujalt tuleva sealihaga,” avab Jakobi tulevikuplaane.

Kõrged viljahinnad teevad seakasvatajaid murelikuks, söödavilja eest tuleb tunduvalt rohkem raha välja käia kui mullu.

“Katastroofi veel ei ole, aga viljahind tõusis 30–40 eurot tonni kohta. Söötmata me sigu jätta ei saa, tootmistsükkel on taga ja lihtsalt peame kallimat söödavilja ostma,” räägib Einar Jakobi.

Kui mullu said loomapidajad viljatonni kätte umbes 180 euroga, siis tänavu tuleb juba välja käia 200–220 eurot tonnist. Seakasvatajale on praegu sealiha eluskaalu hind keskmiselt 1.40 eurot/kg.

Kõpsta sigalal on pikaajalised lepingud Saaremaa lihatööstusega, nii et Saaremaale saadetakse iga nädal suur autotäis sigu.

Veel müüakse Lääne-Virumaa kohalikele tööstustele nagu OG Elektra, suvel müüdi ka Rakvere kombinaati. Vähesel määral veetakse elussigu Leetu, sest sealt saab paremat hinda: Leedu hind sõltub Saksamaa kõrgematest lihahindadest.

Loe veel

Kuna Venemaale on sealiha müük peatatud, tuleb tänavu seakasvatajatel kõvasti rihma pingutada, et ka kallima söödaviljaga ots otsaga kokku tulla.

“Loodame, et ka kasvataja jaoks hind tõuseb, sest me ei saa kahjumiga toota. Muidu hakkab Eesti inimene jälle ostma odavat importliha Brasiiliast või Ameerikast,“ räägib Einar Jakobi.

“Olen siiamaani arvamusel, et meie tarbija vajab toidulauale kodumaist sealiha ning teen pigem kohalike tööstustega stabiilsed lepingud, kui et loodan välisturu peale,” lisab üks Eesti tublimaid seakasvatajaid.



KOMMENTAAR

ALAR LUGU

Pärnumaa Nõuandekeskuse taimekasvatuse ja finants-majanduse konsulent

Einar Jakobi tegeles alguses piimandusega, nüüd rohkem seakasvatusega. Olen talle andnud taimekasvatusalast nõu ja aidanud äriplaane koostada, kui ta on taotlenud investeeringutoetusi.

Suurem meie koostöös valminud projekt on olnud käimasolev Kõpsta seafarmi rekonstrueerimine, millele ta sai peaaegu maksimummääras toetust.

Einar Jakobi suur pluss on see, et ta on väga hea läbirääkija ning suhtleja, samas väga põhjalik. Ta jääb alati rahulikuks, on optimist ja väga laia silmaringiga.

Võrreldes paljude põllumeestega, valdab Jakobi väga hästi põllumajanduse tervikpilti, ta oskab turul toimuvaid sündmusi ette näha ja õigeid prognoose teha.



KANDIDAAT

EINAR JAKOBI

OÜ Kõpsta Seafarm

- Rakke vald, Lääne-Virumaa.

- Seakasvatus, aastane müük 10 000 siga.

- Maad omandis umbes 100 ha, renditud kohalikele teraviljakasvatajatele.

- Lihaveisekasvatus Rahkla varmis, 86 lihaveist, 700 ha maad.

- Seafarm uuendamisel.

- Kaasaegne tehnoloogia
ja lägamajandus.

- 10 töötajat.



Konkurss

“Aasta põllumees”

- Tänavusele konkursile on esitatud 16 kandidaati üheksast maakonnast.

- Tiitlivõitja selgub “Aasta põllumehe” konverentsil, mis peetakse 6. novembril Tallinnas Riigikogu
konverentsisaalis.

Valime ka rahvapõllumehe

- Veel enne, kui tänavune aasta põllumees välja kuulutatakse, võib rahvas valida oma lemmiku Maalehe veebileheküljel. Oma soosiku poolt saab aadressil www.maaleht.ee/lemmikAP hääletada
4. novembri hilisõhtuni.

- Hääletuse tulemused avalikustame ja rahvapõllumehe kuulutame välja “Aasta põllumehe”
konverentsil.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare