Endine meremees harib Peipsi-äärseid põlde


“Mul on põlde harida kuues külas – need on Aravu, Meeksi, Küka, Sikakurmu, Kõnnu ja Rõka,” näitab Claid Sakson Tartumaa idaservas oma valdusi.
Foto: Arvi Kriis---

Nooruses merd sõitnud Claid Sakson vahetas laevamehaaniku ameti põllutöö vastu ning kasvatab nüüd juba 13 aastat Peipsi lähistel Meeksi vallas teravilja ja hernest.

Kui Maalehe kollane buss Tartumaale Meeksi valda Aravu külla vurab, tabab meid üllatus: aasta põllumehe kandidaat Claid Sakson räägib puhast eesti keelt ega olegi välismaalane, nagu nime poolest arvata võiks.

“Eestlane olen, ikka eestlane!” naerab mees. Lisaks aga vuristab ta ikkagi mitut võõrkeelt – inglise, taani ja natuke ka rootsi keelt, sest tegu on endise meremehe ja rahvusvahelise farmitöölisega. “Esimest korda näeme siin Maalehte,” on ka väikese Aravu küla elanikud elevil.

Oleme otsapidi idapiiri ääres. Peipsi järv oma võimsa laintekohinaga annab mere mõõdu välja küll, miks muidu kohalikud seda more’ks kutsuvad.

Ei tea, kas mõjus Peipsi järve lähedus, igatahes pisikeses Aravu külas üles kasvanud Claid Sakson astus pärast Räpina keskkooli lõpetamist Tallinna merekooli, mille lõpetamise järel sõitis merd Pärnu Kaluri laevastikus laevamehaanikuna.

“Olen merd kündes paljusid riike näinud, jõudnud Teravmägedest Las Palmaseni Kanaaridel ja teistpidi Venemaalt Šotimaani,” naerab Claid Sakson.

Nõukogude Liidu lagunemisega sai meremehekarjäär otsa, siis läks mees Rootsi lehmi lüpsma.

Töötas Rootsi ja Taani farmides

1990ndate keskel, varade-maade tagastamise aegu, sai Claid koos vend Hellariga ema-isa kodu ümbrusest mitukümmend hektarit maad, lisaks veel vanaonu talu maad – kokku üle 50 hektari. Kasutada oli ainult vana Belaruss, aga ümberringi umbrohus põllud!

Mis muud, kui maailmarändur Claid läks Rootsi farmi raha teenima. “Tegin Borlänges Erik Emanuelssoni talus kõike maa kündmisest lehmalüpsmiseni,” meenutab ta. “Rootsimaal oli suureks üllatuseks, kui palju võib saavutada tehnika, oskuste ja rahaga.”

Eriti hea sõnaga meenutab Sakson oma töö- ja praktika-aastaid taanlase Frants Haldi juures Põhjamere ääres, kus ta esimest korda nägi tööstuslikku kartulikasvatust ja nüüdisaegseid kastmissüsteeme.

Ääremaa põldudel tehnika viimane sõna

1996. aastal asutasid vennad Claid ja Hellari osaühingu Clahel (firma nimi tuleneb mõlema venna nimedest) ja võtsid ette põlluharimise mitmesajal hektaril. See oli omaette julgustükk, sest põllumaad Meeksi vallas on küllalt kehvad –
maa savine ja kevadel-sügisel liigniiske. Aastatega on Sakson tõstnud kehvad põllumaad viljakandvaks, tänavu tahetakse müüa 1200 tonni vilja.

Sel kevadel oli Saksoni sõnul eriti kiire külv, sest kui savistel põldudel õige hetke maha magad, enam korralikku saaki ei saa. Hommikuti oli liiga märg ja õhtuks oli maa kuivanud täiesti valgeks saviliivaks.

Eelmisel aastal soetati uus teraviljakombain New Holland, lisaks investeeriti toetuste abiga 2,5 mln Valtra traktori, Kvernelandi adra, teraviljakülviku, rippniiduki jt seadmete soetamisse. “Meil oli karjuv vajadus uue tehnika järele, nende vanade surmadega ei tee ju põllul enam midagi, siis võiks pigem juba kõplama minna.”

Kinkis firma tütrele

Claidil on kaks täiskasvanud tütart – Kristi ja Katrin, abikaasa Tiina on Võnnu kultuurimaja kunstiline juht. Aasta tagasi sai pereisa Claid hakkama tõelise üllatusega – kinkis oma venna Hellari nõusolekul tütar Kristile maaülikooli lõpetamise puhul kogu firma. Ise jätkab osaühingus põhitöö tegija ning juhatuse esimehena.

“Kuidas need noored siis maale tulevad, kus nad oma teadmisi rakendavad, kui neile võimalust ei anta! Kristi lõpetas ülikooli ja praegu teeb magistrikraadi maastikuhooldusest,” selgitab Sakson ja lisab: “Mina olen lihtne maapoiss, olen nõus põllu peal müttama, aga firmas on uusi teadmisi vaja.”

“Isa on väga töökas, tõeline põllupidaja, mõni päev ei näegi teda, on kogu aeg põldudel,” räägib Kristi, lisades, et nüüd tuleb tal isa ja onu Hellari kõrval praktilisi oskusi omandama hakata. Kristi leiab, et miks ta peakski mujale tööle minema, kui saab oma teadmisi kodus rakendada.

Küsimuse peale, mis talle kõige enam rõõmu teeb, vastab mees: “See, kui öeldakse, et mul on korras põllud. Sest ilusaid põlde ei saa raha ega tutvuse eest, see tuleb ainult omaenda raske tööga.”

KOMMENTAAR:
AINO VOORO,
Tartu Maamajanduse Nõuandekeskuse maamajandus- ja finantskonsulent

Loe veel

Olen aidanud Claid Saksonil koostada investeeringutoetuse äriplaani tehnika soetamiseks, sest Saksoni eesmärk oli üle minna taimekasvatuses uuele tehnoloogiale. Praeguseks on kogu tehnika välja ostetud.

Oma olemuselt on Claid Sakson muhe, sõbralik ning asjalik, samal ajal maamehele kohaselt napisõnaline. Claid on täielikult pühendunud põllumajandusele, tal on väga tugev analüüsivõime. Tema eesmärk on asendada aegunud tehnika heade masinatega ja viia tööd järjest täpsemaks, et tulemus oleks võimalikult kvaliteetne ja tulus.

See on eeskuju vääriv – anda firma noortele. Palju ettevõtlikke inimesi on lahkunud. Claid Sakson on suurte teadmistega põllumees, kes on kodupaika jäänud ja suutnud noort põlvkonda veenda, et ka põllumehena on võimalik ära elada.

AASTA PÕLLUMEHE nimele kandideerija firma:

Clahel OÜ 

- Tartumaa, Meeksi vald. 

- Teravilja-, rapsi- ja hernekasvatus. 

- Maad harib 321 ha, omandis üle 50 ha. 

- Nisu 100 ha, oder 100 ha, raps 55 ha, hernes 55 ha. Teravilja keskmine saak ca 4 t/ha 

- Aastas müüb umbes 1100 t vilja. 

- New Hollandi kombain, Valtra traktor, Kvernelandi ader jm.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare