Maamajandus

Eripreemia saanud Avo Leokit iseloomustab sportlik visadus kõiges

 (6)

Aasta Põllumees 2015 kandidaat Avo Leok
Aasta Põllumees 2015 kandidaat Avo LeokFoto: Sven Arbet

Aasta põllumehe juubelikonkursi puhul andis Maaleht välja eripreemia Avo Leokile – mehele, kes pärast õnnetust ratastooli aheldatuna on pannud püsti vapustava kalaäri. Ta kasvatab angersäga ning sellest tehtud konservid tunnistati 2013. aastal üheks parimaks Eesti toiduaineks.

“Mul on oma fänniklubi. Kui inimesed tulevad laadal juurde ja kiidavad, kui maitsev on angersäga, siis on hea tunne, et pole asjata tööd teinud,” rääkis Avo Leok Maalehele.

Mis on angersäga?

Avo Leoki sportlasetee katkestas õnnetu kukkumine Hollandis 2005. aastal, kus ta vigastas raskelt lülisammast ja pidi jääma ratastooli.

Kuna vigastusest võitu saada ei õnnestunud, tuli leida muud tegevust. Nüüd on mees võtnud uue sihi – ainsana Eestis on ta saanud angersägakasvatajaks. Aastatega on ka üha rohkem tarbijaid uue kala maitse omaks võtnud. See valge kondita kala on angerja kõrval gurmaanide maiuspalaks saanud.

Ärile pani ta alguse sealsamas Hollandis, kus käis kalakasvatust uurimas ja – esimese asjana – kala maitsmas. Maitsmise järel polnud kõhklustki, et just angersäga kasvatuseks rajabki ta oma ettevõtte. Aafrika angersäga ei kasvata Eestis teadaolevalt mitte keegi teine.

“Ma ei saanud väljas ja tiikides kasvatusele mõelda – ratastoolis ei pääsenuks neile hästi ligigi, rääkimata siis veel seal toimetamisest,” tunnistas Avo. Aga soov midagi ise teha oli suur. “Sisekalakasvatuse ja sinna sobivate angersägadega saaksin hakkama,” leidis ta.

Kõigepealt keskendus Avo spordimehele omase pühendumusega angersägade kasvatamise tundmaõppimisele. Käis mitut puhku Hollandi sägakasvatustes.

Koduseks kasvatuseks sobis vana tsiklite garaaž. See tuli vaid igasugu tränist tühjaks teha ja soojustada. Seejärel ostis Avo ühelt hollandlaselt kogu sisseseade koos veepuhastus- ja pumpamissüsteemide ning basseinidega.

“Kui meie looduses kasvav säga on külmaveekala, siis aafrika angersäga nõuab sooja vett, selle temperatuur peab püsima pidevalt 27 kraadi,” räägib Leok. Nii peab soojaveeboiler kogu aeg töös olema. Elektrikatkestuste puhuks on ostetud generaator.

15 000 säga aastas

Esimesed maimud kasvatas Leok oma saunas üles 2011. aastal, neist said kalafarmile marjakalad. Nüüd kosub Paadi talus kuni 15 000 angersäga aastas.

See kala kasvab 8–9 kuuga poolteisekiloseks, angersägad on musta värvi ja suurte vurrudega. Mida nooremad, seda valgema lihaga, luid neil pole, ainult selgroog. Liha ise on mahlane, aga pole nii rasvane kui angerjal.

Enamik toodangust müüakse kalatootja ja -töötleja aktsiaseltsi M.V.Wool kaudu. Iga nädal jõuab sellesse firmasse mitusada kilo rookimata kala. M.V.Wool töötleb, marineerib ja suitsutab kala ning saadab angersäga müügile kaubanduskettidesse üle Eesti.
“Tõusen hommikul kell seitse ja õhtul enne kahtteist kunagi tuppa ei saa,” kirjeldab Avo Leok oma igapäevatööd.

Hommikul jagab ta kaladele õige söödaratsiooni. Kogu sööt on toodud Hollandist, see jagatakse käsitsi kopsikutesse, mis on paigutatud basseinide kohale ja ühendatud ridvaga, nii et kalad saavad ninaga ritva tonksates oma sööda kätte. Basseine on 24 ja igas neist eri suuruses kalad, mida püütakse kahvaga.

Laatadel müümise jaoks suitsutab Avo Leok kalad ise, tööstuse juurde rajatud taluköögis marineerivad abilised angersäga Avo marinaadiretseptide järgi, lisaks tehakse kalašašlõkki, kotlette ja pasteete.

Kalakasvanduse on Leokid rajanud omal jõul, investeeringutoetusi pole nad taotlenud. Aastatega on investeeritud mitusada tuhat eurot, et angersäga oleks kohapeal kasvatatud, rikastaks meie toidulauda uute maitseelamustega ning pakuks konkurentsi imporditud kalale.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare