Harjumaal tutvustas osaühingu Kadarbiku Köögivili tootmisjuht Ville Pak pereettevõtte köögiviljakasvatust ja -tootmist. Kadarbiku talu põldudel on 300 ha peamiselt porgandi ja kapsa all, aastas kasvatatakse umbes 9000 t köögivilja, umbes pool sellest töödeldakse ümber.

Pahkla Camphilli küla Farmi OÜ loomakasvatusjuht Reet Loorits Raplamaalt pälvis tänavu parima maakarjakasvataja tiitli, seetõttu oli žüriil võimalik tutvuda ka sotsiaalse põllumajandusega, kus peamiseks eesmärgiks on tagada täisväärtuslik elu läbi talumajandamise intellektipuudega inimestele. Nimelt majandab selle küla kogukond, kuhu kuuluvad intellektipuudega täiskasvanud, otsekui peretalu. Ühiselt koos juhendajatega peetakse maakarja, piimaköögis valmistatakse juustu, kohupiima ja jogurtit, lisaks on oma aiapidamine – köögivilja-ja marjaaed. Maakarja lehmad lüpsavad siin üle 5000 kg lehma kohta ja neid peetakse külas otsekui lemmikloomi.

Keavas tutvuti Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhataja Tanel Bulitko tegemistega, Kehtna Mõisa OÜ-s tutvustas loomakasvatusjuht Leia Nõojärv Ülejõe farmi tegemisi ja Läänemaal sai näha parima piimakarjakasvataja Tiina Roosalu majandamist Leedküla farmis.

Konkurssi „Aasta põllumees“ korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda juba 16. aastat. Tänavuse konkursi žürii tööd juhib Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Žüriisse kuuluvad Ivari Padar (Riigikogu maaelukomisjon), Illar Lemetti (Maaeluministeerium), Jaan Sõrra (Eesti Põllumeeste Keskliit), Kalle Reiter (Eesti Aiandusliit), Romet Rässa (aasta põllumees 2015), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda), Karin Sepp (MTÜ Eesti Noortalunikud), Andres Eilart ja Silja Lättemäe (Maaleht) ja Milvi Aun (Keskkonnaamet).

Reedel tutvub žürii konkursile esitatud põllumeeste, etttevõtjate ja talupidajate tegemistega Pärnumaal, Järvamaal ja Lõuna-Eestis.