Maamajandus

Harri Poom: suvel olen aednik, talvel kooliõpetaja



"Otsime äriaeda sobivaid lauaviinamarja sorte," selgitab Harri Poom, kes juba mitmendat aastat katsetab viinamarjaistikute sobivust meie tingimustes.
"Otsime äriaeda sobivaid lauaviinamarja sorte," selgitab Harri Poom, kes juba mitmendat aastat katsetab viinamarjaistikute sobivust meie tingimustes.Anni Õnneleid

Saare-Tõrvaaugu aiandi aednik Harri Poom teeb viinapuude võrdluskatseid, müüb aastas mitu tuhat viljapuude ja põõsaste istikut ning kogub tuntust haruldase kaktusekoguga.

Vändra valda Lüüste külla tõmbab aiahuvilisi nagu magnetiga, sest just siin tegutseb rahva seas tuntud aednik Harri Poom – korraldab õppepäevi, üllatab uute haruldaste taimedega. Siin aiandis saab näha kasvamas aprikoose, Pavlovski sidrunipuud või kaktuseid, samuti uudistada viinapuude sordikatsete tulemusi.

“Mingit suurtootmist meil pole, küll aga on suur huvi kasvatada lisaks istikutele ka eba-traditsioonilisi taimi,” rääkis Harri Poom, kes juhib aiandi tegevusi, katsetades juba aastaid ka eksootilisemate taimedega põhjamaistes tingimustes.

Siinsetes istandustes laiuvad mitmel hektaril õuna- ja ploomipuude istikud, kasvuhoonetes on üle saja viinamarjasordi ning köögiviljapeenardel katsetati suvel eri taimede-juurikate kooslusi.

Poomi sõnul annabki suvel sissetuleku istikukasvatus: marjapõõsaid, õuna-, ploomi- ja kirsipuid ostetakse peamiselt koduaedadesse. Samuti korraldatakse suve jooksul õppepäevi hobiaednikele, populaarsemad on viinamarjakasvatuse õppepäevad, mille seast on ees ootamas veel viinapuude sügislõikuse õppus.

Keemiaõpetajast sai aednik

Seotud lood:

Tartu ülikoolis keemikuks ja pedagoogiks õppinud Harri Poom töötas aastaid Vändra gümnaasiumis keemiaõpetajana. 1993. aastal sai ta tagasi Pärnumaal asuva Tõrvaaugu talu. Koos sõbra ja klassivenna Aivar Saarega asutasid nad Saare-Tõrvaaugu talu ning 1994. aastast hakkasid aiandusega tegelema. Alustati FIEna ja 2008. aastal vormistati tegevus osaühinguks.

Tegevust alustati õunapuuistikutega. Poom meenutab, kuidas esimesel aastal pandi kasvama 1500 istikut, neist edenes vaid 130. Ometi ei jätnud mehed jonni ja rajasid aastatega korraliku aiandustalu.

Nüüdseks on põldudel kasvamas ligi sadakond õunapuusorti, kõige rohkem ostetakse ‘Liivi kuldrenetti’, hästi lähevad müüki ka ‘Kasper’ ja ‘Pirja’. Pirni- ja ploomiistikuid on samuti valida eri sortide vahel, ploomidest eelistatakse rohkem ‘Avet’ ja ‘Liisut’.

Inimeste huvi viinamarjakasvatuse vastu on suurenenud, istandikke rajatakse nii Muhu saarele kui Lõuna-Eestisse.

Lisaks soovitakse osta ka perepuid, kus ühele alusele on poogitud mitu sorti, õunapuude kõrval on Harri Poom katsetanud ka pirni, kirsi ja ploomi perepuudega.

Ehkki vahepeal Poom loobus pedagoogiametist, töötab ta viimasel ajal jälle koolis, seekord Juurikaru põhikoolis. Mitte iga kool ei saa uhkustada nii mitmekülgsete huvidega õpetajaga. Kõige haruldasem on aga mehe kaktusekogu, mis 500 taksoniga on suurim Eestis. “Äri polegi minu peamine eesmärk, tahan uurida põhjalikumalt, kuidas kasvavad eksootilisemad taimed meie oludes,” rääkis Poom.

Uurib viinamarjasorte

Viimastel aastatel on aednik pühendunud ka viinamarjasortide uurimisele. “Inimeste huvi viinamarjakasvatuse vastu on suurenenud, istandikke rajatakse nii Muhu saarele kui Lõuna-Eestisse. Kõige suuremad pinnad on veiniviinamarjade all ja kasvatajaid tuleb järjest juurde,” rääkis Harri Poom.

Nii rajatigi 2011. aastal Saare-Tõrvaugu aiandisse koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega viinamarjasortide võrdluskatse, et välja selgitada, millised sordid sobiksid meie oludesse kõige paremini.

Saare-Tõrvaaugu aiandil on viinamarjade all 0,14 hektarit. Katsesse on võetud paarkümmend viinapuusorti, kus tuntud sortide kõrval on ka päris uudseid, mis esmakordselt Eesti mulda saanud.

Taimed on istutatud 50 meetri pikkustesse kiletunnelitesse ning need talvituvad avamaal talvekatte all.

“Päris täpselt ei tea, millised sordid end äriliselt ära tasuvad. Katsetama peab mitu aastat, enne kui saab sordile lõpliku hinnangu anda,” rääkis aednik. Ta selgitas, et viinapuud hakkavad alles kolmandal aastal saaki andma, neljandal-viiendal aastal tuleb täissaak. Poom lisas, et need sordid, mis ei sobi, kõrvaldatakse katsest.

“Üks asi on sordilehelt lugeda, kui head omadused viinapuul on, aga kui istutad ning kasvatad viis aastat, siis on võimalik, et see sort üldse meie tingimustesse ei kõlba.”

“Kaktused on minu kirg ja hobi, igapäevatööle suureks vahelduseks,” teatab Harri Poom oma haruldase kogu keskel. Anni Õnneleid

Viinamarjaistikutest ostetakse temalt kõige rohkem paremaid omadusi näidanud sorte, näiteks ‘Somerset Seedlessi’, mis on vastupidav ja saagikas, nõutud on ka läti sort ‘Zilga’, samuti ‘Canadice’, mis hästi sobib äriistandusse ja ‘Swenson Red’ kui suurepärane lauamari.

“Otsime äriaeda sobivaid lauaviinamarja sorte, nii et viinapuud peavad olema vastupidavad haigustele ja talvele, nad peavad andma sellise kvaliteediga marja, mida saab müüa,” loetles Harri Poom tingimusi, millele uuritavad taimed peavad vastama.

Viinapuude omadusi uurides ei jäta Poom tulemusi enda teada, tema viinamarjakoolitused on rahva seas väga nõutud. Harri Poom on tunnustatud aednik, kes teeb oma tööd südamega ning oskab oma teadmisi huvitavalt ja põhjalikult ka teistele edasi anda.

Küllap tänu ka Harri Poomile on viinapuud aasta-aastalt jõudnud üha rohkematesse koduaedadesse.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare